Poqomchi'
Kipoqomchi
Kimaya
Pocomchi' (pia Poqomchi') ni lugha ya Kimaya ya tawi la Quichean-Mamean, inayozungumzwa na takriban watu 50,000 wa Pocomchi katika eneo la Verapaces (mikoa ya Alta Verapaz na Baja Verapaz) ya Guatemala ya kati. Kiisimu, Pocomchi inashiriki sifa za kityipolojia za Kimaya (mpangilio wa ergative-absolutive, mofolojia changamano ya vitenzi vya watu wengi, konsonanti za glota, konsonanti za uvula) na lugha zake dada zikiwemo Pocomam, Achi (acr), na K'iche' kubwa zaidi (quc). Jamii ya Pocomchi imeidumisha lugha hii licha ya utawala wa lugha ya Kihispania, kupitia sarufi ya Pocomchi ya Brown ya mwaka 1979 na ufufuaji wa kisasa kupitia Academia de las Lenguas Mayas de Guatemala.
Inakozungumzwa
Maneno 31 ya msingi katika Kipoqomchi
Maji
haʼ
/haʔ/
Moto
qʼaaq
/qʼaːq/
Jua
qʼij
/qʼih/
Mwezi
ik
/ik/
Nyota
chʼumiil
/tʃʼumiːl/
Mama
tuut
/tuːt/
Baba
ajaab
/ahaːb/
Mimi
hin
/hin/
Wewe
hat
/hat/
Jina
bʼih
/ɓih/
Jicho
nakʼ
/nakʼ/
Mkono
qʼab
/qʼab/
Moyo
kʼuxl
/kʼuʃl/
Upendo
rahaal
/rahaːl/
Mti
cheeʼ
/tʃeʔ/
Nyumba
paat
/paːt/
Mbwa
tzʼiʼ
/tsʼiʔ/
Paka
mees
/meːs/
Kula
wai
/wai/
Kunywa
uuk
/uːk/
Moja
jino
/hino/
Mbili
kiʼib
/kiʔiɓ/
Habari
ma chaa
/ma tʃaː/
Asante
tioxlaab
/tjoʃlaːb/
Nzuri
saqʼwach
/saqʼwatʃ/
Vyanzo
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Mayan zinazohusiana
| Maana | Kipoqomchi | Kiuspanteko | Kiaguacateco | Kaqchikel | Kikanjobal | Kʼiche | Kimaya cha Kale |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | haʼ /haʔ/ | jaʼ /haʔ/ | aʼ /aʔ/ | yaʼ /jaʔ/ | haʼ /haʔ/ | jaʼ /xaʔ/ | haʼ /haʔ/ |
| Moto | qʼaaq /qʼaːq/ | qʼaqʼ /qʼaqʼ/ | qʼaq /qʼaq/ | qʼaqʼ /qʼaqʼ/ | qʼaʼ /qʼaʔ/ | qʼaqʼ /qʼaqʼ/ | kʼahkʼ /kʼahkʼ/ |
| Jua | qʼij /qʼih/ | qʼiij /qʼiːh/ | qʼijl /qʼihl/ | qʼij /qʼix/ | kʼuʼ /kʼuʔ/ | qʼij /qʼix/ | kʼin /kʼin/ |
| Mwezi | ik /ik/ | ikʼ /ikʼ/ | xahaw /ʃahaw/ | ikʼ /ikʼ/ | ixaw /iʃaw/ | ikʼ /ikʼ/ | uh /uh/ |
| Nyota | chʼumiil /tʃʼumiːl/ | ch'umil /tʃʼumil/ | chumeʼl /tʃumeʔl/ | chʼumil /tʃʼumil/ | txʼumel /tʂʼumel/ | chʼumil /tʃʼumil/ | ek' /eːkʼ/ |
| Mama | tuut /tuːt/ | nan /nan/ | naa /naː/ | teʼ /teʔ/ | mim /mim/ | nan /nan/ | naʼ /naʔ/ |
| Baba | ajaab /ahaːb/ | tat /tat/ | mam /mam/ | tataʼ /tataʔ/ | mam /mam/ | tat /tat/ | yuum /juːm/ |
| Mimi | hin /hin/ | in /in/ | in /in/ | rïn /rɨn/ | ayin /ʔajin/ | in /in/ | hiin /hiːn/ |
| Wewe | hat /hat/ | at /at/ | naʼ /naʔ/ | rat /rat/ | hach /hatʃ/ | at /at/ | hat /hat/ |
| Jina | bʼih /ɓih/ | b'ii /ɓiː/ | bʼiʼ /ɓiʔ/ | bʼiʼ /ɓiʔ/ | bʼi /ɓi/ | bʼiʼ /ɓiʔ/ | k'aba' /kʼaˈɓaʔ/ |
| Jicho | nakʼ /nakʼ/ | wach /watʃ/ | witzʼ /witsʼ/ | bʼaqʼ wach /ɓaqʼ watʃ/ | sat /sat/ | bʼaqʼwach /ɓaqʼwatʃ/ | ich /itʃ/ |
| Mkono | qʼab /qʼab/ | qʼab /qʼab/ | qʼab /qʼab/ | qʼaʼ /qʼaʔ/ | qʼab /qʼab/ | qʼabʼ /qʼaɓ/ | kʼab /kʼab/ |
| Moyo | kʼuxl /kʼuʃl/ | kʼuʼx /kʼuʔʃ/ | kʼuum /kʼuːm/ | k'u'x /kʼuʔʃ/ | kʼulul /kʼulul/ | animaʼ /animaʔ/ | pixan /piʃan/ |
| Upendo | rahaal /rahaːl/ | lóqʼ /lóqʼ/ | xajan /ʃahan/ | ajowabʼäl /axowaɓəl/ | kamkʼulal /kamkʼulal/ | loqʼoj /loqʼox/ | yaah /jaːh/ |
| Mti | cheeʼ /tʃeʔ/ | cheʼ /tʃeʔ/ | tzeʼ /tseʔ/ | cheʼ /tʃeʔ/ | teʼ /teʔ/ | cheʼ /tʃeʔ/ | cheʼ /tʃeʔ/ |
| Nyumba | paat /paːt/ | jaa /haː/ | nya /ɲa/ | jay /xaj/ | na /na/ | ja /xa/ | otoch /otoːtʃ/ |
| Mbwa | tzʼiʼ /tsʼiʔ/ | tzʼiʼ /tsʼiʔ/ | txʼiʼ /tʃʼiʔ/ | tzʼiʼ /tsʼiʔ/ | tzʼiʼ /tsʼiʔ/ | tzʼiʼ /tsʼiʔ/ | peekʼ /peːkʼ/ |
| Paka | mees /meːs/ | mis /mis/ | mis /mis/ | mes /mes/ | mes /mes/ | meʼs /meʔs/ | miis /miːs/ |
| Kula | wai /wai/ | waʼ /waʔ/ | wii /wiː/ | waʼin /waʔin/ | lo /lo/ | tijow /tixow/ | weʼ /weʔ/ |
| Kunywa | uuk /uːk/ | ukʼ /ukʼ/ | uuk /uːk/ | kumun /kumun/ | uku /uku/ | ukʼaaj /ukʼaːh/ | ukʼ /ukʼ/ |
| Moja | jino /hino/ | jun /hun/ | jun /hun/ | jun /xun/ | jun /hun/ | jun /xun/ | jun /hun/ |
| Mbili | kiʼib /kiʔiɓ/ | quiib' /kiːɓ/ | kaʼwutz /kaʔwuts/ | kaʼiʼ /kaʔiʔ/ | kabʼ /kaɓ/ | kebʼ /keɓ/ | cha' /tʃaʔ/ |
| Habari | ma chaa /ma tʃaː/ | saʼbʼal /saʔbal/ | kʼamta /kʼamta/ | utz iwäch /uts iwætʃ/ | kawal /kawal/ | saqarik /saqaɾik/ | bix a beel /biʃ a beːl/ |
| Asante | tioxlaab /tjoʃlaːb/ | maltyox /maltjoʃ/ | tixwajʼ /tiʃwahʼ/ | matyox /matjoʃ/ | yuhwal /juhwal/ | maltyox /maltjoʃ/ | nibʼoolal /nibʼoːlal/ |
| Nzuri | saqʼwach /saqʼwatʃ/ | utz /uts/ | saqʼ /saqʼ/ | utz /uts/ | watxʼ /watʃʼ/ | utz /uts/ | utz /uts/ |
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.