Q'anjob'al
Kikanjobal
Kimaya
K'anjob'al ni lugha ya Kimaya ya tawi la Q'anjob'alan-Chujean, inayozungumzwa katika nyanda za juu za milima ya Cuchumatanes huko Huehuetenango, Guatemala. Jamii ya Q'anjob'al iliathiriwa vibaya na mauaji ya kimbari ya Vita vya Wenyewe kwa Wenyewe vya Guatemala vya miaka ya 1980, jambo lililosababisha uhamiaji mkubwa kwenda Marekani, ambako Los Angeles na San Francisco sasa zinahifadhi jamii kubwa za wahamiaji. Kiisimu, K'anjob'al ina sifa za kawaida za Kimaya na ndiyo lugha kubwa zaidi ya tawi la Q'anjob'alan-Chujean. Kazi ya marejeo ya Mateo-Toledo ya 2008 kuhusu sintaksia ya Q'anjob'al ndiyo nyaraka kuu za kisasa.
Inakozungumzwa
Maneno 31 ya msingi katika Kikanjobal
Maji
haʼ
/haʔ/
Moto
qʼaʼ
/qʼaʔ/
Jua
kʼuʼ
/kʼuʔ/
Mwezi
ixaw
/iʃaw/
Nyota
txʼumel
/tʂʼumel/
Mama
mim
/mim/
Baba
mam
/mam/
Mimi
ayin
/ʔajin/
Wewe
hach
/hatʃ/
Jina
bʼi
/ɓi/
Jicho
sat
/sat/
Mkono
qʼab
/qʼab/
Moyo
kʼulul
/kʼulul/
Upendo
kamkʼulal
/kamkʼulal/
Mti
teʼ
/teʔ/
Nyumba
na
/na/
Mbwa
tzʼiʼ
/tsʼiʔ/
Paka
mes
/mes/
Kula
lo
/lo/
Kunywa
uku
/uku/
Moja
jun
/hun/
Mbili
kabʼ
/kaɓ/
Habari
kawal
/kawal/
Asante
yuhwal
/juhwal/
Nzuri
watxʼ
/watʃʼ/
Vyanzo
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Mayan zinazohusiana
| Maana | Kikanjobal | Kiaguacateco | Kitojolabal | Kiuspanteko | Kipoqomchi | Kʼiche | Kitzeltal |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | haʼ /haʔ/ | aʼ /aʔ/ | jaʼ /haʔ/ | jaʼ /haʔ/ | haʼ /haʔ/ | jaʼ /xaʔ/ | jaʼ /haʔ/ |
| Moto | qʼaʼ /qʼaʔ/ | qʼaq /qʼaq/ | kʼakʼ /kʼakʼ/ | qʼaqʼ /qʼaqʼ/ | qʼaaq /qʼaːq/ | qʼaqʼ /qʼaqʼ/ | kʼajkʼ /kʼahkʼ/ |
| Jua | kʼuʼ /kʼuʔ/ | qʼijl /qʼihl/ | kʼakʼu /kʼakʼu/ | qʼiij /qʼiːh/ | qʼij /qʼih/ | qʼij /qʼix/ | kʼajkʼal /kʼahkʼal/ |
| Mwezi | ixaw /iʃaw/ | xahaw /ʃahaw/ | ixaw /iʃaw/ | ikʼ /ikʼ/ | ik /ik/ | ikʼ /ikʼ/ | u /u/ |
| Nyota | txʼumel /tʂʼumel/ | chumeʼl /tʃumeʔl/ | kʼanal /kʼanal/ | ch'umil /tʃʼumil/ | chʼumiil /tʃʼumiːl/ | chʼumil /tʃʼumil/ | ekʼ /ekʼ/ |
| Mama | mim /mim/ | naa /naː/ | nan /nan/ | nan /nan/ | tuut /tuːt/ | nan /nan/ | meʼ /meʔ/ |
| Baba | mam /mam/ | mam /mam/ | tat /tat/ | tat /tat/ | ajaab /ahaːb/ | tat /tat/ | tat /tat/ |
| Mimi | ayin /ʔajin/ | in /in/ | keʼn /keʔn/ | in /in/ | hin /hin/ | in /in/ | joʼon /hoʔon/ |
| Wewe | hach /hatʃ/ | naʼ /naʔ/ | weʼn /weʔn/ | at /at/ | hat /hat/ | at /at/ | jaʼat /haʔat/ |
| Jina | bʼi /ɓi/ | bʼiʼ /ɓiʔ/ | bʼiʼil /ɓiʔil/ | b'ii /ɓiː/ | bʼih /ɓih/ | bʼiʼ /ɓiʔ/ | biil /ɓiːl/ |
| Jicho | sat /sat/ | witzʼ /witsʼ/ | satej /sateh/ | wach /watʃ/ | nakʼ /nakʼ/ | bʼaqʼwach /ɓaqʼwatʃ/ | sit /sit/ |
| Mkono | qʼab /qʼab/ | qʼab /qʼab/ | kʼabʼ /kʼaɓ/ | qʼab /qʼab/ | qʼab /qʼab/ | qʼabʼ /qʼaɓ/ | kʼab /kʼab/ |
| Moyo | kʼulul /kʼulul/ | kʼuum /kʼuːm/ | altzil /altsil/ | kʼuʼx /kʼuʔʃ/ | kʼuxl /kʼuʃl/ | animaʼ /animaʔ/ | oʼtan /oʔtan/ |
| Upendo | kamkʼulal /kamkʼulal/ | xajan /ʃahan/ | skʼana /skʼana/ | lóqʼ /lóqʼ/ | rahaal /rahaːl/ | loqʼoj /loqʼox/ | kʼanbey /kʼanbej/ |
| Mti | teʼ /teʔ/ | tzeʼ /tseʔ/ | teʼ /teʔ/ | cheʼ /tʃeʔ/ | cheeʼ /tʃeʔ/ | cheʼ /tʃeʔ/ | teʼ /teʔ/ |
| Nyumba | na /na/ | nya /ɲa/ | naj /nah/ | jaa /haː/ | paat /paːt/ | ja /xa/ | na /na/ |
| Mbwa | tzʼiʼ /tsʼiʔ/ | txʼiʼ /tʃʼiʔ/ | tsʼiʼ /tsʼiʔ/ | tzʼiʼ /tsʼiʔ/ | tzʼiʼ /tsʼiʔ/ | tzʼiʼ /tsʼiʔ/ | tsʼiʼ /tsʼiʔ/ |
| Paka | mes /mes/ | mis /mis/ | mis /mis/ | mis /mis/ | mees /meːs/ | meʼs /meʔs/ | mis /mis/ |
| Kula | lo /lo/ | wii /wiː/ | waʼel /waʔel/ | waʼ /waʔ/ | wai /wai/ | tijow /tixow/ | weʼel /weʔel/ |
| Kunywa | uku /uku/ | uuk /uːk/ | ukʼ /ukʼ/ | ukʼ /ukʼ/ | uuk /uːk/ | ukʼaaj /ukʼaːh/ | uchʼel /utʃʼel/ |
| Moja | jun /hun/ | jun /hun/ | jun /hun/ | jun /hun/ | jino /hino/ | jun /xun/ | jun /xun/ |
| Mbili | kabʼ /kaɓ/ | kaʼwutz /kaʔwuts/ | chabʼ /tʃaɓ/ | quiib' /kiːɓ/ | kiʼib /kiʔiɓ/ | kebʼ /keɓ/ | cheb /tʃeb/ |
| Habari | kawal /kawal/ | kʼamta /kʼamta/ | lekilukʼ /lekilukʼ/ | saʼbʼal /saʔbal/ | ma chaa /ma tʃaː/ | saqarik /saqaɾik/ | banti winik /banti winik/ |
| Asante | yuhwal /juhwal/ | tixwajʼ /tiʃwahʼ/ | yuj /juh/ | maltyox /maltjoʃ/ | tioxlaab /tjoʃlaːb/ | maltyox /maltjoʃ/ | wokol awal /wokol awal/ |
| Nzuri | watxʼ /watʃʼ/ | saqʼ /saqʼ/ | lek /lek/ | utz /uts/ | saqʼwach /saqʼwatʃ/ | utz /uts/ | lek /lek/ |
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.