Proto-Tungusic
Proto-Tungus
Lugha ya awali (iliyojengwa upya) · aina ya kihistoria / iliyofichwa
Proto-Tungus ni babu aliyejengwa upya wa familia ya Kitungus — Kimanchu, Kievenki, Kieven, Kinanai na nyinginezo, za Manchuria na bonde la kati la Mto Amur. Kwa kawaida hukadiriwa mwanzoni hadi katikati ya milenia ya kwanza BK na imejengwa upya vizuri.
Inakozungumzwa
Maneno 31 ya msingi katika Proto-Tungus
Maji
*mū
/mū/
Moto
*tawa
/tawa/
Jua
*sigūn
/sigūn/
Mwezi
*bēga
/bēga/
Nyota
—
/—/
Mama
*eńi
/eńi/
Baba
*ama
/ama/
Mimi
*bi
/bi/
Wewe
*si
/si/
Jina
*gerbū
/gerbū/
Jicho
*ńāsa
/ńāsa/
Mkono
*ŋāla
/ŋāla/
Moyo
*mēwan
/mēwan/
Upendo
—
/—/
Mti
*mō
/mō/
Nyumba
—
/—/
Mbwa
*ŋinda
/ŋinda/
Paka
—
/—/
Kula
*ǰep-
/ǰep-/
Kunywa
—
/—/
Moja
*emun
/emun/
Mbili
*ǰör
/ǰör/
Habari
—
/—/
Asante
—
/—/
Nzuri
—
/—/
Vyanzo
- Benzing (1955) Die tungusischen Sprachen
- Tsintsius (1975–77) Comparative Dictionary of the Tungus-Manchu Languages
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Proto-language (reconstructed) zinazohusiana
| Maana | Proto-Tungus | Proto-Kartveli | Prokorea | Kijurchen | Kiumbria | Kinanai | Kifrigia |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | *mū /mū/ | *c̣q̇ar- /c̣q̇ar-/ | *mɨr /mɨr/ | muke /muke/ | utur /ˈu.tur/ | муэ /mue/ | — /—/ |
| Moto | *tawa /tawa/ | *cecxl- /cecxl-/ | *pɨr /pɨr/ | tuwa /tuwa/ | pir /pir/ | това /tova/ | — /—/ |
| Jua | *sigūn /sigūn/ | *mze- /mze-/ | *hʌy /hʌy/ | šun /ʃun/ | — /—/ | сиун /siun/ | — /—/ |
| Mwezi | *bēga /bēga/ | — /—/ | *tʌr /tʌr/ | biya /bija/ | — /—/ | биа /bia/ | masê /maˈseː/ |
| Nyota | — /—/ | — /—/ | *pyər /pyər/ | usiha /usixa/ | — /—/ | хосякта /xoˈsʲakta/ | — /—/ |
| Mama | *eńi /eńi/ | *deda- /deda-/ | *emi /emi/ | eme /eme/ | matrer /ˈma.trer/ | энин /enin/ | mater /ˈmater/ |
| Baba | *ama /ama/ | *mama- /mama-/ | *api /api/ | ama /ama/ | patre /ˈpa.tre/ | ама /ama/ | atas /aˈtas/ |
| Mimi | *bi /bi/ | *me /me/ | *na /na/ | bi /bi/ | — /—/ | ми /mi/ | az /az/ |
| Wewe | *si /si/ | *sen- /sen-/ | *ne /ne/ | si /ʃi/ | tu /tuː/ | си /si/ | — /—/ |
| Jina | *gerbū /gerbū/ | *saqel- /saqel-/ | — /—/ | gebu /gəbu/ | nome /ˈnome/ | гэрбу /gərˈbu/ | — /—/ |
| Jicho | *ńāsa /ńāsa/ | *tʼwal- /tʼwal-/ | *nun /nun/ | yasa /jasa/ | — /—/ | насал /nasal/ | — /—/ |
| Mkono | *ŋāla /ŋāla/ | *qel- /qel-/ | *son /son/ | gala /ɡala/ | manuv-e /ma.ˈnu.we/ | нгала /ŋala/ | — /—/ |
| Moyo | *mēwan /mēwan/ | *gul- /gul-/ | *mʌzʌm /mʌzʌm/ | niyaman /nijaman/ | — /—/ | миаван /miavan/ | — /—/ |
| Upendo | — /—/ | — /—/ | — /—/ | gosi /ɡosi/ | — /—/ | эйини /ejini/ | — /—/ |
| Mti | *mō /mō/ | — /—/ | *namʌk /namʌk/ | mo /mo/ | — /—/ | мо /mo/ | — /—/ |
| Nyumba | — /—/ | — /—/ | — /—/ | boo /boː/ | — /—/ | дё /dʒo/ | — /—/ |
| Mbwa | *ŋinda /ŋinda/ | *ʒaɣl- /ʒaɣl-/ | — /—/ | indahǔn /indahuːn/ | — /—/ | инда /inda/ | kan /kan/ |
| Paka | — /—/ | — /—/ | — /—/ | kesike /kesike/ | — /—/ | коси /kosi/ | — /—/ |
| Kula | *ǰep- /ǰep-/ | *č̣am- /č̣am-/ | *mek- /mek-/ | jefu /dʒefu/ | — /—/ | депу /depu/ | — /—/ |
| Kunywa | — /—/ | — /—/ | — /—/ | omi /omi/ | — /—/ | омичи /omitʃi/ | — /—/ |
| Moja | *emun /emun/ | *ert- /ert-/ | *hʌnah /hʌnah/ | emu /emu/ | unu /ˈu.nu/ | эмун /emun/ | — /—/ |
| Mbili | *ǰör /ǰör/ | *jor- /jor-/ | *tur /tur/ | juwe /dʑuwə/ | dur /dur/ | дюэр /dʒuˈər/ | — /—/ |
| Habari | — /—/ | — /—/ | — /—/ | — /—/ | — /—/ | банди-банди /bandi bandi/ | — /—/ |
| Asante | — /—/ | — /—/ | — /—/ | — /—/ | — /—/ | банихан /banihan/ | — /—/ |
| Nzuri | — /—/ | — /—/ | — /—/ | sain /sain/ | — /—/ | ая /aja/ | — /—/ |
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.