ᠰᡞᠪᡝ ᡤᡞᠰᡠᠨ

Kisibe

Tungusic > Southern Tungusic > Manchu-Sibe

FamiliaTungusic > Southern Tungusic > Manchu-Sibe Wasemaji約3万人 EneoQapqal Xibe Autonomous County, Xinjiang Uandishi wa KilatiniMöllendorff (Sibe convention) + IPA UsomajiKisibe — uzao hai wa Kimanchu

Kisibe (錫伯語) ni lugha ya Kitungus inayozungumzwa na karibu watu 25,000–30,000, hasa katika Kaunti ya Uhuru ya Sibe ya Qapqal huko Xinjiang, uzao wa bendera nane za Sibe waliohamishwa kutoka Manchuria mwaka 1764. Kama uzao hai wa moja kwa moja wa Kimanchu cha kifasihi, msamiati umerithiwa karibu kabisa, lakini fonolojia imebadilika sana: Kimanchu *ki, *ke, *gi, *ge zinapalatishwa kuwa /tɕ, d͡ʑ/ baada ya irabu (muke 'maji' → /mutɕə/, wargi 'magharibi' → /wartɕi/), idadi ya irabu inapanuka kutoka sita hadi nane (kuongezwa /y, œ/), na konsonanti za chakavu kati ya irabu zinawekwa sauti ([s]→[z], [x]→[ɣ]/[ʁ]). Kiambishi cha kitenzi kisichokamilika -mbi mara nyingi hupunguzwa kuwa -m katika usemi wa kawaida. Bado huandikwa kwa hati ya Kimanchu pamoja na herufi mbili za ziada; Qapqal bado inaendesha elimu ya msingi kwa Kisibe na gazeti la Kisibe (Cabcal Serkin) — moja ya lugha chache sana za Kitungus zinazoendelea kupitishwa kati ya vizazi.

Inakozungumzwa

Usomaji wa herufi za Han katika Kisibe

Herufi Maana Usomaji Umbo IPA
one ᠡᠮᡠemu /əmu/
two ᠵᡠᠸᡝjuwe /d͡ʑuwə/
three ᡳᠯᠠᠨilan /ilan/
four ᡩᡠᡳᠨduin /duin/
five ᠰᡠᠨᠵᠠsunja /sund͡ʑa/
six ᠨᡳᠩᡤᡠᠨninggun /niŋɢun/
seven ᠨᠠᡩᠠᠨnadan /nadan/
eight ᠵᠠᡴᡡᠨjakūn /d͡ʑaqun/
nine ᡠᠶᡠᠨuyun /ujun/
ten ᠵᡠᠸᠠᠨjuwan /d͡ʑuwan/
sun ᡧᡠᠨšun /ɕun/
moon ᠪᡳᠶᠠbiya /bija/
mountain ᠠᠯᡳᠨalin /alin/
water ᠮᡠᡴᡝmuke /mutɕə/
fire ᡨᡠᠸᠠtuwa /tuwa/
tree ᠮᠣᠣmoo /mɔː/
soil ᠪᠣᡳᡥᠣᠨboihon /bɔiʁɔn/
sky ᠠᠪᡴᠠabka /apqa/
ground ᠨᠠna /na/
sea ᠮᡝᡩᡝᡵᡳmederi /mədəri/
dragon ᠮᡠᡩᡠᡵᡳmuduri /muduri/
tiger ᡨᠠᡧᠠtasha /taɕa/
dog ᡳᠨᡩᠠᡥᡡᠨindahūn /indaʁun/
horse ᠮᠣᡵᡳᠨmorin /mɔrin/
bird ᡤᠠᡧᠠgasha /ɢaɕa/
fish ᠨᡳᠮᠠᡥᠠnimaha /nimaʁa/
ox ᡳᡥᠠᠨihan /iʁan/
sheep ᡥᠣᠨᡳᠨhonin /χɔnin/
cat ᡴᡝᠰᡳᡴᡝkesike /kəsitɕə/
person ᠨᡳᠶᠠᠯᠮᠠniyalma /ɲalma/
hand ᡤᠠᠯᠠgala /ɢala/
foot ᠪᡝᡨᡥᡝbethe /bətxə/
eye ᠶᠠᠰᠠyasa /jaza/
ear ᡧᠠᠨšan /ɕan/
mouth ᠠᠩᡤᠠangga /aŋɢa/
head ᡠᠵᡠuju /ud͡ʑu/
heart ᠨᡳᠶᠠᠮᠠᠨniyaman /ɲaman/
blood ᠰᡝᠩᡤᡳsenggi /səŋɣi/
meat ᠶᠠᠯᡳyali /jali/
up ᡩᡝᠯᡝdele /dələ/
down ᡶᡝᠵᡳᠯᡝfejile /fəd͡ʑilə/
middle ᡩᡠᠯᡳᠮᠪᠠdulimba /dulimba/
hit ᡤᠣᡳᠪᡠᠮᠪᡳgoibumbi /ɢɔibum/
center ᡩᡠᠯᡳᠮᠪᠠᡳdulimbai /dulimbai/
left ᡥᠠᡧᡡhashū /χaɕu/
right ᡳᠴᡳici /it͡ɕi/
east ᡩᡝᡵᡤᡳdergi /dərɡi/
西 west ᠸᠠᡵᡤᡳwargi /warɡi/
south ᠵᡠᠯᡝᡵᡤᡳjulergi /d͡ʑulərɡi/
north ᠠᠮᠠᡵᡤᡳamargi /amarɡi/
go ᠶᠠᠪᡠᠮᠪᡳyabumbi /jawum/
row ᡶᠠᡳᡩᠠᠨfaidan /faidan/
come ᠵᡳᠮᠪᡳjimbi /d͡ʑim/
leave ᡤᡝᠨᡝᠮᠪᡳgenembi /ɡənəm/
see ᠰᠠᠪᡠᠮᠪᡳsabumbi /sabum/
hear ᡩᠣᠨᠵᡳᠮᠪᡳdonjimbi /dɔnd͡ʑim/
eat ᠵᡝᠮᠪᡳjembi /d͡ʑəm/
drink ᠣᠮᡳᠮᠪᡳomimbi /ɔmim/
run ᠰᡠᠵᡠᠮᠪᡳsujumbi /sud͡ʑum/
sit ᡨᡝᠮᠪᡳtembi /təm/
stand ᡳᠯᡳᠮᠪᡳilimbi /ilim/

Vyanzo

Ulinganishaji wa maneno

Imelinganishwa na lugha za Tungusic (Manchu-Nanai, Manchu — sister/dialect of Manchu) zinazohusiana

Maana KisibeKimanchuKijurchenKinanaiKiudegeKievenKievenki
Maji ᠮᡠᡴᡝ /mukə/ ᠮᡠᡴᡝ /mukə/ muke /muke/ муэ /mue/ уй /uj/ му /mu/ му /mu/
Moto ᡨᡠᠸᠠ /tuwa/ ᡨᡠᠸᠠ /tuwa/ tuwa /tuwa/ това /tova/ тогбо /toɡbo/ тоог /toːɡ/ того /toɡo/
Jua ᠰᡠᠨ /sun/ ᡧᡠᠨ /ʃun/ šun /ʃun/ сиун /siun/ даигаси /daiɡasi/ нөлтэн /nølten/ дылача /dɯlatɕa/
Mwezi ᠪᡳᠶᠠ /bija/ ᠪᡳᠶᠠ /bija/ biya /bija/ биа /bia/ биа /bia/ бяг /bjaɡ/ бега /beɡa/
Mama ᡝᠨᡞᠶᡝ /ənije/ ᡝᠨᡳᠶᡝ /ənijə/ eme /eme/ энин /enin/ энэ /ene/ эньэн /eɲen/ эни /eni/
Baba ᠠᠮᠠ /ama/ ᠠᠮᠠ /ama/ ama /ama/ ама /ama/ амэ /amə/ ама /ama/ ама /ama/
Kula ᠵᡝᠮᠪᡞ /d͡ʒəmbi/ ᠵᡝᠮᠪᡳ /dʒəmbi/ jefu /dʒefu/ депу /depu/ джевэ /d͡ʒevə/ дьэб /dʒeb/ дептэ /depte/
Kunywa ᠣᠮᡳᠪᡞ /omibi/ ᠣᠮᡳᠪᡳ /omibi/ omi /omi/ омичи /omitʃi/ омимэ /omimə/ ум /um/ умӣ /umiː/
Ukurasa 1/3

Ulinganishaji wa usomaji wa Han

Imelinganishwa na lugha za Tungusic > Southern Tungusic > Manchu-Sibe zinazohusiana

Herufi KisibeKimanchuKijurchenPratungusKikhitanPromongoliKun-yomi (usomaji wa asili wa Kijapani)
emu /əmu/ emu /emu/ emu /emu/ *əmun /*əmun/ om /əm/ *nigen /*niɡen/ hito /çito/
juwe /d͡ʑuwə/ juwe /d͡ʒuwə/ juwe /dʑuwe/ *dʒuər /*d͡ʒuər/ jur /dʒur/ *qoyar /*qojar/ futa /ɸɯta/
ilan /ilan/ ilan /ilan/ ilan /ilan/ *ilan /*ilan/ gur /ɡur/ *gurba(n) /*gurban/ mi /mi/
duin /duin/ duin /duin/ duin /duin/ *dügin /*dyɡin/ dur /dur/ *dörbe(n) /*dœrben/ yo /jo/
sunja /sund͡ʑa/ sunja /sund͡ʒa/ sunja /sundʑa/ *tuɲga /*tuɲɡa/ tau /tau/ *tabu(n) /*tabun/ itsu /it͡sɯ/
ninggun /niŋɢun/ ninggun /niŋɡun/ ninggun /niŋɡun/ *ɲuŋun /*ɲuŋun/ nil /nil/ *jirguɣa(n) /*dʒirɣuɣan/ mu /mɯ/
nadan /nadan/ nadan /nadan/ nadan /nadan/ *nadan /*nadan/ dalu /dalu/ *doluɣa(n) /*doluɣan/ nana /nana/
jakūn /d͡ʑaqun/ jakūn /d͡ʒakʰuːn/ jakūn /dʑakɯn/ *dʒapkun /*d͡ʒapkun/ naim /naim/ *nayima(n) /*najiman/ ya /ja/
uyun /ujun/ uyun /ujun/ uyun /ujun/ *xəgün /*xəɡyn/ isen /isen/ *yersü(n) /*jersyn/ kokono /kokono/
juwan /d͡ʑuwan/ juwan /d͡ʒuwan/ juwan /dʑuwan/ *dʒuwan /*d͡ʒuwan/ par /par/ *harba(n) /*harban/ /toː/
Ukurasa 1/7

Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.