Batsʼi kʼop
Kitzotzil
Mayan (Cholan-Tseltalan)
Kitzotzil (Bats'i K'op) ni lugha ya Kimaya ya nyanda za juu za Chiapas. Jina la asili "Bats'i K'op" lina maana ya "lugha ya kweli"; ina uhusiano wa karibu na Kitzeltal na pamoja zinaunda tawi la Kitzeltalan.
Inakozungumzwa
Maneno 20 ya msingi katika Kitzotzil
Maji
voʼ
/voʔ/
Moto
kʼokʼ
/kʼokʼ/
Jua
kʼakʼal
/kʼakʼal/
Mwezi
u
/u/
Mama
meʼ
/meʔ/
Baba
tot
/tot/
Kula
veʼel
/veʔel/
Kunywa
uchʼ
/utʃʼ/
Upendo
kʼanel
/kʼanel/
Moyo
oʼon
/oʔon/
Mti
teʼ
/teʔ/
Nyumba
na
/na/
Mbwa
tzʼiʼ
/tsʼiʔ/
Paka
mis
/mis/
Mkono
kʼob
/kʼob/
Jicho
sat
/sat/
Habari
kʼusi avokoluk
/kʼusi avokoluk/
Asante
kolaval
/kolaval/
Moja
jun
/hun/
Nzuri
lek
/lek/
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Mayan (Cholan-Tseltalan) zinazohusiana
| Maana | Kitzotzil | Kitzeltal | Kitojolabal | Kikanjobal | Kiitza | Kichol | Kichontal cha Tabasco |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | voʼ /voʔ/ | jaʼ /xaʔ/ | jaʼ /haʔ/ | haʼ /haʔ/ | jaʼ /haʔ/ | jaʼ /haʔ/ | jaʼ /haʔ/ |
| Moto | kʼokʼ /kʼokʼ/ | kʼaal /kʼaːl/ | kʼakʼ /kʼakʼ/ | qʼaʼ /qʼaʔ/ | kʼakʼ /kʼakʼ/ | kʼajk /kʼahk/ | kʼakʼ /kʼakʼ/ |
| Jua | kʼakʼal /kʼakʼal/ | kʼajkʼal /kʼaxkʼal/ | kʼakʼu /kʼakʼu/ | kʼuʼ /kʼuʔ/ | kʼin /kʼin/ | kʼajn /kʼahn/ | kʼin /kʼin/ |
| Mwezi | u /u/ | u /u/ | ixaw /iʃaw/ | ixaw /iʃaw/ | uj /uh/ | uw /uw/ | ä /æ/ |
| Mama | meʼ /meʔ/ | meʼ /meʔ/ | nan /nan/ | mim /mim/ | naʼ /naʔ/ | ñaʼ /ɲaʔ/ | naʼ /naʔ/ |
| Baba | tot /tot/ | tat /tat/ | tat /tat/ | mam /mam/ | tat /tat/ | tat /tat/ | tat /tat/ |
| Kula | veʼel /veʔel/ | weʼel /weʔel/ | waʼel /waʔel/ | lo /lo/ | jant /hant/ | kʼux /kʼuʃ/ | weʼ /weʔ/ |
| Kunywa | uchʼ /utʃʼ/ | uchʼel /utʃʼel/ | ukʼ /ukʼ/ | uku /uku/ | ukʼ /ukʼ/ | ucʼ /utsʼ/ | ukʼe /ukʼe/ |
| Upendo | kʼanel /kʼanel/ | kʼanbey /kʼanbej/ | skʼana /skʼana/ | kʼamʼ /kʼamʔ/ | yakunti /jakunti/ | kʼuxbiñ /kʼuʃbiɲ/ | kʼuxbe /kʼuʃbe/ |
| Moyo | oʼon /oʔon/ | oʼtan /oʔtan/ | alma /alma/ | kʼulul /kʼulul/ | pukʼsikʼal /pukʼsikʼal/ | pusʼikʼal /pusʼikʼal/ | pixan /piʃan/ |
| Mti | teʼ /teʔ/ | teʼ /teʔ/ | teʼ /teʔ/ | teʼ /teʔ/ | cheʼ /tʃeʔ/ | teʼ /teʔ/ | teʼ /teʔ/ |
| Nyumba | na /na/ | na /na/ | naj /nah/ | na /na/ | nah /nah/ | otyot /otjot/ | otot /otot/ |
| Mbwa | tzʼiʼ /tsʼiʔ/ | tsʼiʼ /tsʼiʔ/ | tsʼiʼ /tsʼiʔ/ | tzʼiʼ /tsʼiʔ/ | pekʼ /pekʼ/ | tsʼiʼ /tsʼiʔ/ | pekʼ /pekʼ/ |
| Paka | mis /mis/ | mis /mis/ | mis /mis/ | mes /mes/ | mis /mis/ | mis /mis/ | mis /mis/ |
| Mkono | kʼob /kʼob/ | kʼab /kʼab/ | kʼabʼ /kʼaɓ/ | qʼab /qʼab/ | kʼab /kʼab/ | kʼabʼ /kʼaɓ/ | kʼä /kʼæ/ |
| Jicho | sat /sat/ | sit /sit/ | satej /sateh/ | sat /sat/ | ich /itʃ/ | wut /wut/ | wich /witʃ/ |
| Habari | kʼusi avokoluk /kʼusi avokoluk/ | banti winik /banti winik/ | lekilukʼ /lekilukʼ/ | kawal /kawal/ | bʼix a tʼan /biʃ a tʼan/ | kabʼ /kaɓ/ | bin a bel /bin a bel/ |
| Asante | kolaval /kolaval/ | wokol awal /wokol awal/ | yuj /juh/ | yuhwal /juhwal/ | dios bʼotik /dios botik/ | wokox /wokoʃ/ | dios boʼtik /dios boʔtik/ |
| Moja | jun /hun/ | jun /xun/ | jun /hun/ | jun /hun/ | jun /hun/ | juñ /huɲ/ | un /un/ |
| Nzuri | lek /lek/ | lek /lek/ | lek /lek/ | watxʼ /watʃʼ/ | malobʼ /malob/ | utsat /utsat/ | tsʼak /tsʼak/ |
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.