anarâškielâ
Kisami cha Inari
Urali (Saami, mashariki)
Kisami cha Inari (anarâškielâ) huzungumzwa tu kuzunguka Ziwa Inari kaskazini kabisa mwa Finland, na wazungumzaji wapatao 400. Ni sehemu ya tawi la Kisami cha Mashariki la familia ya Uralic. Iko katika hatari kubwa ya kutoweka lakini inafanyiwa juhudi kubwa za kuihuisha lugha, ikiwa ni pamoja na shule za awali za uzamishaji zinazotumia Kisami cha Inari kama lugha ya kufundishia (Anarâškielâ kielâpiervâl, tangu mwaka 1997), ambapo watoto wenye wazazi wasiozungumza Kisami hujifunza Kisami cha Inari. Inatambuliwa kama lugha ya kikanda ya wachache nchini Finland, ikiwa na haki katika elimu, kesi za mahakama, na huduma za serikali. Ina mfumo wa kipekee wa irabu 8; hutumia hati ya Kilatini yenye herufi ya kipekee Â/â kwa sauti /ɑ/.
Inakozungumzwa
Maneno 31 ya msingi katika Kisami cha Inari
Maji
čääci
/tʃæːtsi/
Moto
tollâ
/tolːa/
Jua
peivi
/peivi/
Mwezi
máánu
/maːnu/
Nyota
násti
/ˈnaːsti/
Mama
enni
/enːi/
Baba
eeči
/eːtʃi/
Mimi
mun
/mun/
Wewe
tun
/tun/
Jina
nommâ
/ˈnommɑ/
Jicho
čalme
/tʃalme/
Mkono
kietâ
/kieta/
Moyo
váimu
/vaːjmu/
Upendo
rähisvuotâ
/ræhisvuotɐ/
Mti
muorâ
/muɔra/
Nyumba
stuobbâ
/stuɔbːa/
Mbwa
peenâg
/peːnaɡ/
Paka
kissá
/kisːaː/
Kula
porrâđ
/porːað/
Kunywa
jukkâđ
/jukːað/
Moja
ohtâ
/ohta/
Mbili
kyehti
/ˈkyehti/
Habari
tiervâ
/tierva/
Asante
tiittu
/tiːtːu/
Nzuri
pyere
/pyere/
Kekeo
kiehâ
/ˈkie̯hɐ/
Vyanzo
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Uralic (Saami, Eastern) zinazohusiana
| Maana | Kisami cha Inari | Kisami cha Kaskazini | Kisami cha Lule | Kisami cha Skolt | Kisami cha Kusini | Kisami cha Kildin | Kifinlandi |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | čääci /tʃæːtsi/ | čáhci /tʃaːhtsi/ | tjáhtje /tʃaːhtje/ | čääʹcc /tʃæːtsʲː/ | tjaetsie /tʃaeʰtsie/ | чадзь /tʃadzʲ/ | vesi /ʋesi/ |
| Moto | tollâ /tolːa/ | dolla /dolːa/ | dålla /tolːa/ | toll /tolː/ | dolle /dolːe/ | тоалл /toallʲ/ | tuli /tuli/ |
| Jua | peivi /peivi/ | beaivi /peɑjvi/ | biejvve /pie̯jvːe/ | peeiʹvv /peːjvʲː/ | biejjie /pie̯jːie/ | пе̄ййв /peːjjv/ | aurinko /ɑuriŋko/ |
| Mwezi | máánu /maːnu/ | mánnu /maːnːu/ | mánno /maːnːo/ | mään /mæːn/ | aske /askə/ | ма̄нн /maːnn/ | kuu /kuː/ |
| Nyota | násti /ˈnaːsti/ | násti /ˈnaːsti/ | náste /ˈnaːste/ | nâ´stt /naːstː/ | naaste /ˈnaːste/ | нӣзесь /nʲiːzesʲ/ | tähti /ˈtæhti/ |
| Mama | enni /enːi/ | eadni /eɑdni/ | iedne /iedne/ | jeäʹnn /jæːnʲː/ | tjidtjie /tʃitːʃie/ | е̄ннҍ /jeːnnʲ/ | äiti /æiti/ |
| Baba | eeči /eːtʃi/ | áhčči /aːhtʃːi/ | áhttje /aːhtːje/ | eeʹǩǩ /eːkʲː/ | aehtjie /aeʰtʃie/ | а̄джь /aːdʒʲ/ | isä /isæ/ |
| Mimi | mun /mun/ | mun /mun/ | mån /mɔn/ | mon /mon/ | manne /ˈmanːe/ | мунн /munː/ | minä /ˈminæ/ |
| Wewe | tun /tun/ | don /ton/ | dån /tɔn/ | ton /ton/ | datne /ˈtatne/ | тонн /tonː/ | sinä /ˈsinæ/ |
| Jina | nommâ /ˈnommɑ/ | namma /ˈnamma/ | namma /ˈnamːa/ | nõmm /nõmː/ | nomme /ˈnomːe/ | нэмм /nemː/ | nimi /ˈnimi/ |
| Jicho | čalme /tʃalme/ | čalbmi /tʃalpmi/ | tjalmme /tʃalmːe/ | čââlm /tʃæːlm/ | tjelmie /tʃelmie/ | чальм /tʃalʲm/ | silmä /silmæ/ |
| Mkono | kietâ /kieta/ | giehta /kiehta/ | gietta /kietːa/ | ǩeätt /kʲætː/ | gïete /kiːte/ | кэдт /kʲedt/ | käsi /kæsi/ |
| Moyo | váimu /vaːjmu/ | váibmu /vajpmu/ | vájmmo /vajmːo/ | väimm /væimː/ | vaajmoe /vaːjmoe/ | кӯттҍк /kuːtʲːk/ | sydän /sydæn/ |
| Upendo | rähisvuotâ /ræhisvuotɐ/ | ráhkisvuohta /raːhkisvuɔhta/ | ráhkesvuohta /raːhkesvuɔhta/ | rääʹǩǩesvuõtt /ræːkʲːesvuɘtː/ | gieriesvoete /ɡieriesvuəte/ | шоабпшэ /ʃoabpʃe/ | rakkaus /rɑkkɑus/ |
| Mti | muorâ /muɔra/ | muorra /muɔrːa/ | muorra /muɔrːa/ | muõrr /muɔrː/ | moere /moːrə/ | муэрр /muerr/ | puu /puː/ |
| Nyumba | stuobbâ /stuɔbːa/ | viessu /viesːu/ | viesso /viesːo/ | kåʹdd /kɔdʲː/ | gåetie /ɡoətie/ | пэ̄ҏҏт /peːrrt/ | talo /tɑlo/ |
| Mbwa | peenâg /peːnaɡ/ | beana /peɑna/ | bena /pena/ | piânnaj /pianːaj/ | bïenje /piːnje/ | пенне /penne/ | koira /koirɑ/ |
| Paka | kissá /kisːaː/ | bussá /pusːa/ | kássa /kaːsːa/ | kõõšš /kɵːʃː/ | gaahtoe /ɡaːhtoe/ | ке̄ршш /keːrʃː/ | kissa /kissɑ/ |
| Kula | porrâđ /porːað/ | borrat /porːat/ | bårråt /porːot/ | poorrâd /porːad/ | byöpmedidh /pyœpmedih/ | пӯрраҥе /puːrraŋe/ | syödä /syødæ/ |
| Kunywa | jukkâđ /jukːað/ | juhkat /juhkat/ | juhkat /juhkat/ | juukkâd /juːkːad/ | jovkedh /jovkəh/ | югкаҥе /jukkaŋe/ | juoda /juodɑ/ |
| Moja | ohtâ /ohta/ | okta /okta/ | aktan /aktan/ | õhtt /ɵhtː/ | akte /aktə/ | ыкт /ɨkt/ | yksi /yksi/ |
| Mbili | kyehti /ˈkyehti/ | guokte /ˈkuokte/ | guokta /ˈkuoktɑ/ | kuõˊhtt /kuõhtː/ | göökte /ˈkøːkte/ | кӯхьть /kuːxʲtʲ/ | kaksi /ˈkɑksi/ |
| Habari | tiervâ /tierva/ | bures /pures/ | buoris /puɔris/ | tiõrv /tiɵrv/ | buerie biejjie /puerie pie̯jːie/ | тиерв /tʲierv/ | hei /hei/ |
| Asante | tiittu /tiːtːu/ | giitu /kiːtu/ | gijttuo /kijtːuɔ/ | späʹsseb /spæsʲːeb/ | gæjhtoe /kæjhtoe/ | пасьпе /pasʲpe/ | kiitos /kiːtos/ |
| Nzuri | pyere /pyere/ | buorre /puɔrːe/ | buorre /puɔrːe/ | šiõǥǥ /ʃiɵɣː/ | hijven /hijven/ | шӣгг /ʃiːɡː/ | hyvä /hyʋæ/ |
| Kekeo | kiehâ /ˈkie̯hɐ/ | giehka /ˈkie̯hka/ | giehka /ˈkie̯hka/ | ǩiõkk /ˈkʲiɔkː/ | gïeke /ˈɡie̯ke/ | кӣгк /kiːɡk/ | käki /ˈkæki/ |
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.