ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ
Kiinuktitut
Kieskimo-Aleuti
Pia hujulikana kama: Inuktitut
Ki-Inuktitut ni lugha ya polisinthetiki inayoandikwa kwa Silabiki za Kiaborigini za Kanada na hati ya Kilatini.
Inakozungumzwa
Maneno 31 ya msingi katika Kiinuktitut
Maji
ᐃᒪᖅ
/imaq/
Moto
ᐃᑯᒪ
/ikuma/
Jua
ᓯᕿᓂᖅ
/siqiniq/
Mwezi
ᑕᖅᑭᖅ
/taqːiq/
Nyota
ᐅᓪᓗᕆᐊᖅ
/ulˈluːriaq/
Mama
ᐊᓈᓇ
/anaːna/
Baba
ᐊᑖᑕ
/ataːta/
Mimi
ᐅᕙᖓ
/uˈvaŋa/
Wewe
ᐃᕝᕕᑦ
/ivːit/
Jina
ᐊᑎᖅ
/aˈtiq/
Jicho
ᐃᔨ
/iji/
Mkono
ᐊᒡᒑᖅ
/aɡːaːq/
Moyo
ᐆᒻᒪᑦ
/uːmːat/
Upendo
ᓇᒡᓕᒍᓱᒃ-
/naɡliɡusuk/
Mti
ᓇᐹᖅᑐᖅ
/napaːqtuq/
Nyumba
ᐃᒡᓗ
/iɡlu/
Mbwa
ᕿᒻᒥᖅ
/qimːiq/
Paka
ᐱᓯᒃᑎ
/pisikti/
Kula
ᓂᕆ-
/niʁi/
Kunywa
ᐃᒥᖅ-
/imiq/
Moja
ᐊᑕᐅᓯᖅ
/atausiq/
Mbili
ᒪᕐᕈᒃ
/mɑˈruːk/
Habari
ᐊᐃ
/aj/
Asante
ᓇᑯᕐᒦᒃ
/nakuʁmiːk/
Nzuri
ᐱᐅᔪᖅ
/piujuq/
Kompyuta
ᖃᕋᓴᐅᔭᖅ
/qaʁasaujaq/
Vyanzo
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Eskimo-Aleut zinazohusiana
| Maana | Kiinuktitut | Kiinupiaq | Kigrinland | Kiyupik cha Kati cha Alaska | Kituvalu | Kibrahui | Kimaori cha Visiwa vya Cook |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | ᐃᒪᖅ /imaq/ | imiq /imiq/ | imeq /imeq/ | meq /meq/ | vai /vai/ | دیر /diːɾ/ | vai /vai/ |
| Moto | ᐃᑯᒪ /ikuma/ | igniq /iɡniq/ | ikuallaq /ikuaɬːaq/ | keneq /keneq/ | afi /afi/ | کاہا /kaha/ | ahi /ahi/ |
| Jua | ᓯᕿᓂᖅ /siqiniq/ | siqiñiq /siqiɲiq/ | seqineq /seqineq/ | akerta /akerta/ | laa /laː/ | دے /deː/ | rā /raː/ |
| Mwezi | ᑕᖅᑭᖅ /taqːiq/ | tatqiq /tatqiq/ | qaammat /qaːmːat/ | iraluq /iraluq/ | masina /masina/ | ماہ /mah/ | marama /marama/ |
| Nyota | ᐅᓪᓗᕆᐊᖅ /ulˈluːriaq/ | uvluġiaq /uvluʁiaq/ | ulloriaq /uɬːɔʁiaq/ | agyaq /aɣjaq/ | fetū /feˈtuː/ | استار /isˈtaːr/ | etū /eˈtuː/ |
| Mama | ᐊᓈᓇ /anaːna/ | aaka /aːka/ | anaana /anaːna/ | aana /aːna/ | maatua /maːtua/ | لمّا /lumːaː/ | māmā /maːmaː/ |
| Baba | ᐊᑖᑕ /ataːta/ | aapa /aːpa/ | ataata /ataːta/ | ata /ata/ | tamana /tamana/ | باوا /baːwaː/ | pāpā /paːpaː/ |
| Mimi | ᐅᕙᖓ /uˈvaŋa/ | uvaŋa /uvaŋa/ | uanga /uaŋa/ | wiinga /wiːŋa/ | au /au/ | ای /iː/ | au /au/ |
| Wewe | ᐃᕝᕕᑦ /ivːit/ | ilvich /iʎvitʃ/ | illit /iɬːit/ | elpet /əɬpət/ | koe /koe/ | نی /niː/ | koe /koe/ |
| Jina | ᐊᑎᖅ /aˈtiq/ | atiq /atiq/ | ateq /atəq/ | ateq /atəq/ | igoa /iˈŋoa/ | نام /naːm/ | ingoa /iˈŋoa/ |
| Jicho | ᐃᔨ /iji/ | iri /iri/ | isi /isi/ | ii /iː/ | mata /mata/ | خن /xan/ | mata /mata/ |
| Mkono | ᐊᒡᒑᖅ /aɡːaːq/ | argak /arɡak/ | assak /asːak/ | unirak /unirak/ | lima /lima/ | دو /doː/ | rima /ɾima/ |
| Moyo | ᐆᒻᒪᑦ /uːmːat/ | uumman /uːmːan/ | uummat /uːmːat/ | irua /irua/ | fatu /fatu/ | دل /dil/ | ngākau /ŋaːkau/ |
| Upendo | ᓇᒡᓕᒍᓱᒃ- /naɡliɡusuk/ | piqpaġiyaa /piqpaʁijaː/ | asaaq /asaːq/ | kenka /kenka/ | alofa /alofa/ | عشق /eʃq/ | aro'a /aɾoʔa/ |
| Mti | ᓇᐹᖅᑐᖅ /napaːqtuq/ | napaaqtaq /napaːqtaq/ | orpik /oɾpik/ | napa /napa/ | laakau /laːkau/ | پنتل /pantal/ | rākau /raːkau/ |
| Nyumba | ᐃᒡᓗ /iɡlu/ | iglu /iɡlu/ | illu /iɬːu/ | ena /ena/ | fale /fale/ | اولا /ulaː/ | 'are /ʔaɾe/ |
| Mbwa | ᕿᒻᒥᖅ /qimːiq/ | qimmiq /qimːiq/ | qimmeq /qimːeq/ | qimugta /qimuɣta/ | kuli /kuli/ | کچک /kutʃik/ | kurī /kuɾiː/ |
| Paka | ᐱᓯᒃᑎ /pisikti/ | pussiq /pusːiq/ | qitsuk /qitsuk/ | qassraaraq /qassraːraq/ | pusi /pusi/ | پسی /pisi/ | ngiao /ŋiao/ |
| Kula | ᓂᕆ- /niʁi/ | niġiruq /niʁiruq/ | nerivoq /neɾivoq/ | ner'uq /nerʔuq/ | kai /kai/ | کنّا /kunːa/ | kai /kai/ |
| Kunywa | ᐃᒥᖅ- /imiq/ | imiġuq /imiʁuq/ | imerpoq /imeɾpoq/ | mertuq /mertuq/ | inu /inu/ | پنّنگ /pinːinɡ/ | inu /inu/ |
| Moja | ᐊᑕᐅᓯᖅ /atausiq/ | atausiq /atausiq/ | ataaseq /ataːseq/ | ataucik /atautʃik/ | tasi /tasi/ | اسٹ /asiʈ/ | ta'i /taʔi/ |
| Mbili | ᒪᕐᕈᒃ /mɑˈruːk/ | malġuk /maʎɣuk/ | marluk /maɬːuk/ | malruk /maɬʁuk/ | lua /ˈlua/ | ایراٹ /iˈraːʈ/ | rua /ˈrua/ |
| Habari | ᐊᐃ /aj/ | paglagvik /paɡlaɡvik/ | aluu /aluː/ | waqaa /waqaː/ | taalofa /taːlofa/ | سلام /sælaːm/ | kia orāna /kia oɾaːna/ |
| Asante | ᓇᑯᕐᒦᒃ /nakuʁmiːk/ | quyanaq /qujanaq/ | qujanaq /qujanaq/ | quyana /qujana/ | fakafetai /fakafetai/ | شکریہ /ʃukɾijaː/ | meitaki /meitaki/ |
| Nzuri | ᐱᐅᔪᖅ /piujuq/ | nakuuruq /nakuːruq/ | ajunngilaq /ajuŋːilaq/ | assirtuq /asːirtuq/ | lei /lei/ | کشی /kaʃi/ | meitaki /meitaki/ |
| Kompyuta | ᖃᕋᓴᐅᔭᖅ /qaʁasaujaq/ | — | qarasaasiaq /qaʁasaːsiaq/ | — | — | — | — |
Ulinganishaji wa mpangilio wa maneno
Linganisha na lugha kuu za dunia
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.