Isoko
Kiisoko
Atlantiki-Kongo (Volta-Niger, Edoid, Kusini-Magharibi)
Kiisoko ni lugha ya Kiedoidi ya Kusini-Magharibi ya eneo la Delta ya Niger, yenye uhusiano wa karibu sana na Kiurhobo (urh) — wakati mwingine huchukuliwa kuwa lahaja za lugha moja ya Kiurhobo-Kiisoko lakini kwa kawaida hutendewa kama lugha tofauti. Watu wa Isoko wamejikita katika Maeneo ya Serikali za Mitaa ya Isoko Kaskazini na Isoko Kusini katika Jimbo la Delta. Kama Kiurhobo, Kiisoko ni cha kitoni chenye toni tatu tofautishi, na hutumia uwekaji alama wa hali ya kitenzi unaotegemea viambishi awali. Biblia ya Kiisoko (1973) na utamaduni wa kifasihi unaokua umeipa uwepo imara wa maandishi katika Delta ya Niger.
Inakozungumzwa
Maneno 31 ya msingi katika Kiisoko
Maji
ame
/ame/
Moto
erae
/eɾae/
Jua
ọvẹ
/ɔvɛ/
Mwezi
ọwa
/ɔwa/
Nyota
esi
/esi/
Mama
oni
/oni/
Baba
ọsẹ
/ɔsɛ/
Mimi
mẹ
/mɛ/
Wewe
whẹ
/ʍɛ/
Jina
odẹ
/odɛ/
Jicho
ẹro
/ɛɾo/
Mkono
obọ
/obɔ/
Moyo
udu
/udu/
Upendo
ọsuọ
/ɔswɔ/
Mti
orhan
/oɾan/
Nyumba
uwowhe
/uwowhe/
Mbwa
ebọ
/ebɔ/
Paka
ọtọmha
/ɔtɔmha/
Kula
re
/ɾe/
Kunywa
da
/da/
Moja
ọvo
/ɔvo/
Mbili
ivẹ
/ivɛ/
Habari
mavọ
/mavɔ/
Asante
migwo
/miɡwo/
Nzuri
ọwhọ
/ɔwhɔ/
Vyanzo
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Atlantic-Congo (Volta-Niger, Edoid, Southwestern) zinazohusiana
| Maana | Kiisoko | Kiurhobo | Kiyekhee | Kidegema | Kiedo | Kizande | Kiberom |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | ame /ame/ | ame /ame/ | amen /amen/ | mọn /mɔn/ | amẹ /ame/ | ime /ime/ | bí /bi/ |
| Moto | erae /eɾae/ | erane /eɾane/ | eria /eɾia/ | ọmạrị /ɔmaɾi/ | erhẹn /eɾɛ̃/ | we /we/ | cá /tʃa/ |
| Jua | ọvẹ /ɔvɛ/ | ọvẹ /ɔvɛ/ | ovan /ovan/ | ọvịnị /ɔvini/ | ava /ava/ | uru /uɾu/ | kọs /kɔs/ |
| Mwezi | ọwa /ɔwa/ | emẹrẹ /emɛɾɛ/ | ukpoki /ukpoki/ | ọsọ /ɔsɔ/ | uki /uki/ | diwi /diwi/ | cwèl /tʃwel/ |
| Nyota | esi /esi/ | isi /isi/ | isi /isi/ | esi /esi/ | orivbi /oˈɾiβi/ | kerekuru /kɛɾɛkuɾu/ | taŋaten /taŋaˈten/ |
| Mama | oni /oni/ | onie /onie/ | iye /ije/ | inyeyẹ /iɲɛjɛ/ | — /—/ | na /na/ | ne /ne/ |
| Baba | ọsẹ /ɔsɛ/ | ọsẹ /ɔsɛ/ | ada /ada/ | etete /etete/ | érhá /eɾa/ | ba /ba/ | da /da/ |
| Mimi | mẹ /mɛ/ | mẹ /mɛ/ | mẹ /mɛ/ | mẹ /mɛ/ | mẹ /mɛ̃/ | mi /mi/ | mé /me/ |
| Wewe | whẹ /ʍɛ/ | wẹ /wɛ/ | wẹ /wɛ/ | wo /wo/ | wẹ /wɛ/ | mo /mo/ | hó /ho/ |
| Jina | odẹ /odɛ/ | odẹ /odɛ/ | ena /ena/ | eni /eni/ | eni /ẽ̀nĩ̀/ | rimo /ɾimo/ | reza /ˈrɛza/ |
| Jicho | ẹro /ɛɾo/ | aro /aɾo/ | evua /evua/ | enẹ /enɛ/ | aro /aro/ | bangiri /baŋɡiɾi/ | nyíí /ɲiː/ |
| Mkono | obọ /obɔ/ | obọ /obɔ/ | oba /oba/ | ọnẹ /ɔnɛ/ | obo /obo/ | be /be/ | kpàá /kpaː/ |
| Moyo | udu /udu/ | udu /udu/ | itsu /itsu/ | ọkọmpọnị /ɔkɔmpɔni/ | orhio /oɾio/ | ngbaduse /ŋɡbaduse/ | kúgú /kuɡu/ |
| Upendo | ọsuọ /ɔswɔ/ | ẹguọnọ /ɛɡwɔnɔ/ | gbele /ɡbele/ | inyiẹna /iɲjɛna/ | arhuẹmwonmwan /arhuemwonmwan/ | kpinyemu /kpiɲemu/ | shìr /ʃiɾ/ |
| Mti | orhan /oɾan/ | orhan /oɾan/ | orhan /oɾhan/ | eyo /ejo/ | orẹ /ore/ | ngua /ŋɡua/ | kàn /kan/ |
| Nyumba | uwowhe /uwowhe/ | uwevwi /uweβwi/ | ukekpe /ukekpe/ | ọsụnẹ /ɔsunɛ/ | owa /owa/ | bambu /bambu/ | wùm /wum/ |
| Mbwa | ebọ /ebɔ/ | ebọ /ebɔ/ | agbon /aɡbon/ | ifụnị /ifuni/ | awa-oshi /awa.oʃi/ | ango /aŋɡo/ | cà /tʃa/ |
| Paka | ọtọmha /ɔtɔmha/ | ọtọma /ɔtɔma/ | otsuvua /otsuvua/ | ọchẹ /ɔtʃɛ/ | apusi /apusi/ | gbabo /ɡbabo/ | mìshí /miʃi/ |
| Kula | re /ɾe/ | re /ɾe/ | gba /ɡba/ | re /ɾe/ | re /re/ | ri /ɾi/ | rì /ɾi/ |
| Kunywa | da /da/ | da /da/ | gbo /ɡbo/ | da /da/ | da /da/ | mbira /mbiɾa/ | nyaŋ /ɲaŋ/ |
| Moja | ọvo /ɔvo/ | ọvo /ɔvo/ | ovo /ovo/ | ọmọ /ɔmɔ/ | okpa /okpa/ | sa /sa/ | kòp /kop/ |
| Mbili | ivẹ /ivɛ/ | ivẹ /ivɛ/ | eva /eva/ | eva /eva/ | eva /èʋà/ | ue /uwe/ | bà /ba/ |
| Habari | mavọ /mavɔ/ | migwo /miɡwo/ | udze /udze/ | amọn /amɔn/ | kóyo /kojo/ | mo ima ya /mo ima ja/ | kèèlé /keːle/ |
| Asante | migwo /miɡwo/ | miguo /miɡuo/ | oyabuwere /ojabuweɾe/ | nani /nani/ | ù rú èsé /u ru ese/ | oni-tambua /oni-tambua/ | gèyak /ɡejak/ |
| Nzuri | ọwhọ /ɔwhɔ/ | ọmaẹjẹ /ɔmaɛdʒɛ/ | edue /edue/ | ekenẹ /ekenɛ/ | ma /ma/ | wene /wene/ | mwa /mwa/ |
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.