romani čhib (Kalderash)
Kiromani cha Vlax
Indo-Aryan (Romani)
Vlax Romani is the most widely spoken Romani dialect cluster, with Kalderash and Lovari as major sub-varieties; speakers are concentrated in Romania, Hungary, Serbia, Russia, and the diaspora communities of the Americas. It absorbed substantial Romanian and Slavic vocabulary during the Romani migration through the Balkans during Ottoman times, while preserving the Indic morphological core (case suffixes, gender) inherited from medieval North-Indian Domari ancestors.
Inakozungumzwa
Maneno 20 ya msingi katika Kiromani cha Vlax
Maji
pani
/pani/
Moto
jag
/jaɡ/
Jua
kham
/kʰam/
Mwezi
čhonut
/tʃʰonut/
Mama
dej
/dej/
Baba
dad
/dad/
Kula
xav
/xav/
Kunywa
pijav
/pijav/
Upendo
kamel
/kamel/
Moyo
ilo
/ilo/
Mti
kašt
/kaʃt/
Nyumba
kher
/kʰer/
Mbwa
žukel
/ʒukel/
Paka
mačka
/matʃka/
Mkono
vast
/vast/
Jicho
jakh
/jakʰ/
Habari
t’aves baxtalo
/tʼaves baxtalo/
Asante
najis tuke
/najis tuke/
Moja
jek
/jek/
Nzuri
mišto
/miʃto/
Vyanzo
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Indo-Aryan (Romani) zinazohusiana
| Maana | Kiromani cha Vlax | Kiromani | Kiromani cha Kifini | Kisylheti | Rangpuri | Kihindustani cha Karibia | Kihindko |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | pani /pani/ | pani /ˈpani/ | paani /paːni/ | পানি /pani/ | পানি /pani/ | paani /paːni/ | پانی /paːniː/ |
| Moto | jag /jaɡ/ | jag /jaɡ/ | jaak /jaːk/ | আগুন /aɡun/ | আগুন /aɡun/ | aag /aːɡ/ | اگ /aɡ/ |
| Jua | kham /kʰam/ | kham /kʰam/ | kham /kʰam/ | সুরুজ /suruz/ | সুরুজ /suɾud͡ʒ/ | suuraj /suːɾəd͡ʒ/ | سورج /soːraj/ |
| Mwezi | čhonut /tʃʰonut/ | čhon /tʃʰon/ | choon /tʃʰoːn/ | চান /tʃan/ | চাইন /tʃain/ | caand /t͡ʃãːd/ | چن /tʃan/ |
| Mama | dej /dej/ | daj /ˈdaj/ | daij /daij/ | মা /ma/ | মাও /mao/ | mai /mai/ | ماں /mãː/ |
| Baba | dad /dad/ | dad /ˈdad/ | daad /daːd/ | বাফ /baf/ | বাও /bao/ | baap /baːp/ | پیو /pju/ |
| Kula | xav /xav/ | xal /ˈxal/ | xal /xal/ | খাইন /xaɪn/ | খাওয়া /kʰawa/ | khaae /kʰaːe/ | کھانا /kʰaːnaː/ |
| Kunywa | pijav /pijav/ | pijel /pijɛl/ | piel /piel/ | ফিন /fin/ | খাওয়া /kʰawa/ | pi /pi/ | پینا /piːnaː/ |
| Upendo | kamel /kamel/ | kamiben /kamibɛn/ | kamel /kamel/ | মহব্বত /mohobbot/ | মনোয়াব /monojab/ | piaar /piaːr/ | پیار /pjaːr/ |
| Moyo | ilo /ilo/ | jilo /dʒilo/ | llo /lːo/ | দিল /dil/ | মন /mon/ | dil /dil/ | دل /dil/ |
| Mti | kašt /kaʃt/ | rukh /ɾukʰ/ | rukh /rukʰ/ | গাছ /ɡatʃʰ/ | গাছ /ɡatʃʰ/ | ped /peɽ/ | درخت /daɾaxt/ |
| Nyumba | kher /kʰer/ | kher /kʰɛɾ/ | kher /kʰer/ | ঘর /ɡʱor/ | ঘর /ɡʱoɾ/ | ghar /ɡʱar/ | گھر /ɡʱar/ |
| Mbwa | žukel /ʒukel/ | žukel /ʒukɛl/ | žukli /ʒukli/ | কুত্তা /kuttʰa/ | কুকুর /kukuɾ/ | kuttaa /kuttaː/ | کتا /kuttaː/ |
| Paka | mačka /matʃka/ | mačka /matʃka/ | baari mačka /baːri matʃka/ | বিলাই /bilai/ | বিরাল /biɾal/ | billii /billiː/ | بلی /billi/ |
| Mkono | vast /vast/ | vast /ˈvast/ | vast /vast/ | হাত /hat/ | হাত /haːt/ | haat /haːt/ | ہتھ /hattʰ/ |
| Jicho | jakh /jakʰ/ | jakh /jakʰ/ | jakk /jakː/ | ছকু /ʃoku/ | চখ /tʃɔkʰ/ | ankh /ãːkʰ/ | اکھ /akːʰ/ |
| Habari | t’aves baxtalo /tʼaves baxtalo/ | lačho dives /latʃʰo divɛs/ | šukar diives /ʃukaɾ diːves/ | আদাব /adab/ | হামার সালাম /hamaɾ salam/ | namaste /namaste/ | اسلام علیکم /assalaːmu ʕalaikum/ |
| Asante | najis tuke /najis tuke/ | nais tuke /najs tukɛ/ | naais /naːis/ | শুকরিয়া /ʃukria/ | ধইন্যা /dʱoinɲa/ | dhanyabaad /dʰanjabaːd/ | شکریہ /ʃukrija/ |
| Moja | jek /jek/ | jekh /jɛkʰ/ | jekk /jekː/ | এক /ek/ | এক /ek/ | ek /ek/ | اک /ik/ |
| Nzuri | mišto /miʃto/ | lačho /latʃʰo/ | šukar /ʃukaɾ/ | ভালা /bʱala/ | ভালো /bʱalo/ | accha /at͡ʃt͡ʃʰa/ | چنگا /tʃəŋɡaː/ |
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.