Thuɔŋjäŋ
Kidinka
Nilo-Saharan (Western Nilotic)
Kidinka (Thuɔŋjäŋ) ni lugha kubwa zaidi ya Kinilo-Sahara, lugha ya watu wa Dinka huko Sudan Kusini. Ina mfumo wa vokali tata sana ambapo utofauti wa sauti ya kupumua (breathy) na sauti ya kukaza (creaky) hubeba majukumu ya kimofolojia.
Inakozungumzwa
Maneno 20 ya msingi katika Kidinka
Maji
piu
/piu/
Moto
mac
/matʃ/
Jua
akɔ̈l
/akɔl/
Mwezi
pɛɛi
/pɛːi/
Mama
man
/man/
Baba
wun
/wun/
Kula
cam
/tʃam/
Kunywa
dek
/dek/
Upendo
nhiär
/n̪iar/
Moyo
piöu
/piɔu/
Mti
tim
/tim/
Nyumba
ɣöt
/ɣɔt/
Mbwa
jɔ̈ŋ
/dʒɔŋ/
Paka
gec
/ɡetʃ/
Mkono
cin
/tʃin/
Jicho
nyin
/ɲin/
Habari
ke yïn
/ke jin/
Asante
alanyiek
/alaɲiek/
Moja
tök
/tɔk/
Nzuri
piath
/piat̪/
Vyanzo
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Nilo-Saharan (Western Nilotic) zinazohusiana
| Maana | Kidinka | Kianuak | Kinuer | Kiacholi | Kilango | Kiarpitan | Kiberom |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | piu /piu/ | pii /piː/ | pi /pi/ | pii /piː/ | pii /piː/ | égoua /eɡwɔ/ | bí /bi/ |
| Moto | mac /matʃ/ | mac /matʃ/ | mäc /mɛtʃ/ | mac /matʃ/ | mac /matʃ/ | fuè /fwɛ/ | cá /tʃa/ |
| Jua | akɔ̈l /akɔl/ | ceeŋ /tʃeːŋ/ | caŋ /tʃaŋ/ | ceng /tʃeŋ/ | ceŋ /tʃeŋ/ | solely /sɔlɛj/ | kọs /kɔs/ |
| Mwezi | pɛɛi /pɛːi/ | dwee /dweː/ | pay /paj/ | dwe /dwe/ | dwe /dwe/ | lena /lənə/ | cwèl /tʃwel/ |
| Mama | man /man/ | min /min/ | maar /maːr/ | mego /meɡo/ | mego /meɡo/ | mâre /mar/ | ne /ne/ |
| Baba | wun /wun/ | waad /waːd/ | gwaar /ɡwaːr/ | baba /baba/ | papo /papo/ | pâre /par/ | da /da/ |
| Kula | cam /tʃam/ | cam /tʃam/ | cam /tʃam/ | cam /tʃam/ | camo /tʃamo/ | mengiér /mendʒje/ | rì /ɾi/ |
| Kunywa | dek /dek/ | maath /maːt̪/ | math /mat̪/ | mat /mat/ | matho /matʰo/ | bêre /beːr/ | nyaŋ /ɲaŋ/ |
| Upendo | nhiär /n̪iar/ | mar /mar/ | nhok /nok/ | mar /mar/ | amara /amara/ | amor /amur/ | shìr /ʃiɾ/ |
| Moyo | piöu /piɔu/ | cuny /tʃuɲ/ | lëŋ /lɛŋ/ | cwiny /tʃwiɲ/ | cwiny /tʃwiɲ/ | côr /kɔr/ | kúgú /kuɡu/ |
| Mti | tim /tim/ | yat /jat/ | jïath /dʒiat̪/ | yat /jat/ | yat /jat/ | âbro /abru/ | kàn /kan/ |
| Nyumba | ɣöt /ɣɔt/ | ot /ot/ | dööl /dɔːl/ | ot /ot/ | ot /ot/ | mêson /meːzɔ̃/ | wùm /wum/ |
| Mbwa | jɔ̈ŋ /dʒɔŋ/ | guok /ɡuok/ | jiek /dʒiek/ | gwok /ɡʷok/ | gwok /ɡwok/ | chen /tʃɛ̃/ | cà /tʃa/ |
| Paka | gec /ɡetʃ/ | nyamur /ɲamur/ | gec /ɡetʃ/ | ngabu /ŋabu/ | mbweko /mbweko/ | chat /tʃa/ | mìshí /miʃi/ |
| Mkono | cin /tʃin/ | cing /tʃiŋ/ | tet /tet/ | cing /tʃiŋ/ | cing /tʃiŋ/ | man /mã/ | kpàá /kpaː/ |
| Jicho | nyin /ɲin/ | waang /waːŋ/ | wäk /wɛk/ | wang /waŋ/ | waŋ /waŋ/ | uely /œj/ | nyíí /ɲiː/ |
| Habari | ke yïn /ke jin/ | mali /mali/ | malɛ /malɛ/ | itye nining /itje niniŋ/ | itye nining /itje niniŋ/ | adiô /adjo/ | kèèlé /keːle/ |
| Asante | alanyiek /alaɲiek/ | apwoyo /apwojo/ | lɛrnyä /lɛɾɲa/ | apwoyo /apwojo/ | apwoyo /apwojo/ | mèrci /mɛrsi/ | gèyak /ɡejak/ |
| Moja | tök /tɔk/ | acel /atʃel/ | kɛl /kɛl/ | acel /atʃel/ | acel /atʃel/ | yon /jɔ̃/ | kòp /kop/ |
| Nzuri | piath /piat̪/ | ber /ber/ | gɔaa /ɡɔaː/ | ber /ber/ | ber /ber/ | bon /bɔ̃/ | mwa /mwa/ |
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.