Tsêhésenêstsestôtse
Kicheyenne
Algiki (Algonquian)
Kicheyenne (Tsêhésenêstsestôtse) ni kesi adimu kati ya lugha za Kialgonquian kwani lina mfumo wa toni nne (juu, kati, chini, na isiyo na sauti). Mofolojia yenye polysynthesis na viambishi awali vingi husababisha maneno mara nyingi kuwa marefu sana.
Inakozungumzwa
Maneno 31 ya msingi katika Kicheyenne
Maji
mahpe
/mahpe/
Moto
ho'ėstá
/hoʔɛsta/
Jua
éšeʼhe
/éʃeʔhe/
Mwezi
taa'é-eše'he
/taaʔeeʃeʔhe/
Nyota
hotohke
/hotohke/
Mama
néhe'e
/néheʔe/
Baba
néhyo
/néhjo/
Mimi
náa'e
/náːʔe/
Wewe
néá'e
/néːʔe/
Jina
véhestôtse
/véhestohtsə/
Jicho
vóome
/voːme/
Mkono
ma'kahko
/maʔkahko/
Moyo
ohtsé
/ohtse/
Upendo
méhotó'o
/meʔhotoʔo/
Mti
hohtsestse
/hohtsestse/
Nyumba
vee'e
/veːʔe/
Mbwa
oeškeso
/oːʃkeso/
Paka
pó'po
/poʔpo/
Kula
mésehe
/mésehe/
Kunywa
mane
/mane/
Moja
no'ka
/noʔka/
Mbili
neše
/nɛʃɛ/
Habari
Haaahe
/haːhe/
Asante
néá'eše
/néáʔeʃe/
Nzuri
pevohto
/pevohto/
Vyanzo
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Algic (Algonquian) zinazohusiana
| Maana | Kicheyenne | Munsee | Kiwichita | Kimenominee | Kiarapaho | Kimohawk | Onondaga |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | mahpe /mahpe/ | mpíi /mbiː/ | kicʔa /kitsʔa/ | nepāew /nəpaːew/ | nec /netʃ/ | ohnekanos /ohnekanos/ | ohnekano:s /ohnekanoːs/ |
| Moto | ho'ėstá /hoʔɛsta/ | lúhsuw /luhsuw/ | hatʔihks /hatʔihks/ | eskotēw /eskoteːw/ | héétee' /héːteːʔ/ | otsénhaʼ /odzʌ̃haʔ/ | oji:staʼ /odʒiːstaʔ/ |
| Jua | éšeʼhe /éʃeʔhe/ | kíishux /kiːʃux/ | saːkihirikiʔis /saːkihiɾikiʔis/ | kēsoq /keːsoʔ/ | hiʼíísh /hiʔíːʃ/ | karahkwa /karahkwa/ | gaeh'kwa /ɡaehʔkwa/ |
| Mwezi | taa'é-eše'he /taaʔeeʃeʔhe/ | nipáhum /nipahum/ | — /—/ | tepāhkēsoq /tepaːhkeːsoʔ/ | biikóusis /biːkóusis/ | ehníta /ehˈniːta/ | gaeh'kwa enitha /ɡaehʔkwa enitha/ |
| Nyota | hotohke /hotohke/ | alaánkw /alaːŋkʷ/ | hokʼwahriʔ /hokʼʷahriʔ/ | anaeq /anɛːʔ/ | ho3o' /hoθoːʔ/ | otsistohkwaʔ /otsistohkwaʔ/ | otsistoʼgwaʼ /odʒistoʔɡwaʔ/ |
| Mama | néhe'e /néheʔe/ | nkáhees /ŋkaheːs/ | ʔatsi /ʔatsi/ | nekīah /nekiːah/ | neinó /neinó/ | isté:ha /isteːha/ | ekno:ha' /eknoːhaʔ/ |
| Baba | néhyo /néhjo/ | nóoxw /noːxw/ | ʔaːsi /ʔaːsi/ | nōhnāeh /noːhnaːeh/ | neisónoo /neisónoː/ | ranihá /raniha/ | hak'no:ha' /hakʔnoːhaʔ/ |
| Mimi | náa'e /náːʔe/ | nii /niː/ | náⁱʔ /náːʔ/ | nenah /nɛnah/ | nenee' /nɛnɛːʔ/ | í:'i /íːʔi/ | iʼ /iʔ/ |
| Wewe | néá'e /néːʔe/ | kii /kiː/ | áⁱʔ /áːʔ/ | kenah /kɛnah/ | nénen /nénɛn/ | í:se' /íːseʔ/ | íseʼ /iseʔ/ |
| Jina | véhestôtse /véhestohtsə/ | wiinzuwaakan /wiːnzuwaːkan/ | -riʔ /riʔ/ | -esian /ɛsian/ | -íisi' /íːsiʔ/ | ohsennaʔ /ohsennaʔ/ | yaʼts /jaʔts/ |
| Jicho | vóome /voːme/ | wíikšiit /wiːkʃiːt/ | kiriːkihinaʔ /kiɾiːkihinaʔ/ | oskēsek /oskeːsek/ | hisí /hisí/ | kakahre /kakahre/ | oga:tha' /oɡaːtʰaʔ/ |
| Mkono | ma'kahko /maʔkahko/ | mléelii /mleːliː/ | ʔiskʔa /ʔiskʔa/ | onehkeh /onehkeh/ | hooxóʼ /hoːxóʔ/ | o'nentsha /oʔnentsha/ | onénǫhsa' /onenõhsaʔ/ |
| Moyo | ohtsé /ohtse/ | ulehyii /ulehjiː/ | kaːc /kaːts/ | otēh /oteːh/ | betéé /betéː/ | awèrià /awɛriã/ | awé:ri /aweːri/ |
| Upendo | méhotó'o /meʔhotoʔo/ | ahóoluw /ahoːluw/ | — /—/ | kesāenemāew /kesaːenemaːew/ | héétébí /héːtébí/ | aknoronhkwa /aknoronhkʷa/ | gaonihsdá:wę /ɡaonihsdaːwɛ̃/ |
| Mti | hohtsestse /hohtsestse/ | hìttuk /hitːuk/ | tahaːriʔ /tahaːɾiʔ/ | metekoh /metekoh/ | hooxéí /hoːxéí/ | okwire /okʷire/ | ga:enda' /ɡaːendaʔ/ |
| Nyumba | vee'e /veːʔe/ | wíikwam /wiːkwam/ | kaːhikʔa /kaːhikʔa/ | wīkewam /wiːkewam/ | biito /biːto/ | kanonhsa /kanonhsa/ | ganǫhsoht /ɡanõhsoht/ |
| Mbwa | oeškeso /oːʃkeso/ | mwáakaneew /mwaːkaneːw/ | kicʔariːh /kitsʔaɾiːh/ | anēm /aneːm/ | héʼ /héʔ/ | érhar /erhar/ | só:wa:s /soːwaːs/ |
| Paka | pó'po /poʔpo/ | póshiis /poʃiːs/ | — /—/ | — /—/ | cécee /tʃétʃéː/ | takós /takos/ | takó:s /takoːs/ |
| Kula | mésehe /mésehe/ | mit /mit/ | taʔac /taʔats/ | mīcew /miːtʃew/ | betébí /betébí/ | kekhwa /kekʰwa/ | ekho:ne' /ekʰoːneʔ/ |
| Kunywa | mane /mane/ | mneew /mneew/ | kiːckiriʔeːhirʔa /kiːtskiɾiʔeːhiɾʔa/ | menew /menew/ | bénee /bénéː/ | kahnek /kahnek/ | ehnega:i'ron /ehneɡaːiʔron/ |
| Moja | no'ka /noʔka/ | ngwútii /ŋɡwutiː/ | cʔiːʔas /tsʔiːʔas/ | nekot /nekot/ | ceeséeʼ /tʃeːséːʔ/ | enska /enska/ | ska:t /skaːt/ |
| Mbili | neše /nɛʃɛ/ | niisha /niːʃa/ | wic /wits/ | nīs /niːs/ | niis /niːs/ | tékeni /teːɡeni/ | tékni /teɡni/ |
| Habari | Haaahe /haːhe/ | hé /heː/ | nakahaʔahirʔa /nakahaʔahiɾʔa/ | posoh /posoh/ | héébe /héːbe/ | she:kon /ʃeːkon/ | sgë:nǫʼ /skẽːnõʔ/ |
| Asante | néá'eše /néáʔeʃe/ | wanìshi /waniʃi/ | — /—/ | wāēwāēnen /wɛːwɛːnen/ | hohóu /hohóu/ | niáwen /niawen/ | nya:wę' /njaːwɛ̃ʔ/ |
| Nzuri | pevohto /pevohto/ | weltóok /weltoːk/ | — /—/ | menwāewen /menwaːewen/ | hetééʼ /hetéːʔ/ | ioiánere /jojánere/ | oyá:nre /ojaːnre/ |
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.