Kmhmu'
Kikhmu
Austroasiatic (Mon-Khmer, Khmuic)
Kikhmu ni lugha kuu ya kabila kubwa zaidi la wachache nchini Laos. Wakati lugha nyingi za Kitai-Kadai jirani zinategemea toni, Kikhmu ni lugha ya "register" inayopambanua aina mbili za sauti—sauti safi dhidi ya sauti ya kupumua-mkazo.
Inakozungumzwa
Maneno 20 ya msingi katika Kikhmu
Maji
ɔm
/ʔɔm/
Moto
ʔus
/ʔus/
Jua
maŋ
/maŋ/
Mwezi
kee
/keː/
Mama
mɔɔʔ
/mɔːʔ/
Baba
ʔaaʔ
/ʔaːʔ/
Kula
caa
/tʃaː/
Kunywa
ɲɔɔp
/ɲɔːp/
Upendo
kɔɔh
/kɔːh/
Moyo
kruɛŋ
/kruɛŋ/
Mti
cmuul
/tʃmuːl/
Nyumba
kaaŋ
/kaːŋ/
Mbwa
cɔ
/tʃɔ/
Paka
meeo
/meːo/
Mkono
tii
/tiː/
Jicho
ŋtaa
/ŋtaː/
Habari
lɔh
/lɔh/
Asante
ɔrkun
/ʔɔrkun/
Moja
muei
/muei/
Nzuri
gee
/ɡeː/
Vyanzo
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Austroasiatic (Mon-Khmer, Khmuic) zinazohusiana
| Maana | Kikhmu | Kishwepalaung | Kimlabri | Kijiamao | Kiwa | Kithai cha Kale (Sukhothai) | Kikhmer cha Kaskazini |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | ɔm /ʔɔm/ | ʔoːm /ʔoːm/ | om /om/ | noːm /noːm/ | rom /rɔm/ | น้ำ /naːm/ | ទឹក /tək/ |
| Moto | ʔus /ʔus/ | ŋal /ŋal/ | ʔus /ʔus/ | hoːi /hoːi/ | ngo /ŋo/ | ไฟ /faj/ | ភ្លើង /pʰlɤːŋ/ |
| Jua | maŋ /maŋ/ | saŋi /saŋi/ | ŋay /ŋai/ | mau /mau/ | cangaiʔ /tʃaŋaiʔ/ | ตะวัน /tawan/ | ថ្ងៃ /tŋai/ |
| Mwezi | kee /keː/ | kɨr /kɨr/ | thel /tʰel/ | naː /naː/ | khaiʔ /kʰaiʔ/ | เดือน /dɯːan/ | ខែ /kʰae/ |
| Mama | mɔɔʔ /mɔːʔ/ | mɛʔ /mɛʔ/ | mɛʔ /mɛʔ/ | miə /miə/ | yaʔ /jaʔ/ | แม่ /mɛː/ | ម៉ែ /maɛ/ |
| Baba | ʔaaʔ /ʔaːʔ/ | paʔ /paʔ/ | paʔ /paʔ/ | paː /paː/ | paiʔ /paiʔ/ | พ่อ /pʰɔː/ | ប៉ា /paː/ |
| Kula | caa /tʃaː/ | cha /tʃa/ | ʔiʔ /ʔiʔ/ | kɛːn /kɛːn/ | cha /tʃa/ | กิน /kin/ | ស៊ី /siː/ |
| Kunywa | ɲɔɔp /ɲɔːp/ | ʔoːk /ʔoːk/ | ʔaa /ʔaː/ | ɲom /ɲom/ | ɔk /ɔk/ | กิน /kin/ | ផឹក /pʰək/ |
| Upendo | kɔɔh /kɔːh/ | ʔiŋ /ʔiŋ/ | kraʔ /kraʔ/ | kʰaː /kʰaː/ | hak /hak/ | รัก /rak/ | ស្រឡាញ់ /sralaɲ/ |
| Moyo | kruɛŋ /kruɛŋ/ | rɔŋ /rɔŋ/ | kɛm /kɛm/ | kə /kə/ | nuim /nuim/ | ใจ /tɕaj/ | ចិត្ត /tɕit/ |
| Mti | cmuul /tʃmuːl/ | siʔ /siʔ/ | tɔn /tɔn/ | mai /mai/ | maiʔ /maiʔ/ | ไม้ /maːj/ | ដើមឈើ /daəm tʃʰəː/ |
| Nyumba | kaaŋ /kaːŋ/ | ɲɛh /ɲɛh/ | tu /tu/ | vɛn /vɛn/ | nyiex /ɲiɛʔ/ | เรือน /rɯːan/ | ផ្ទះ /ptʰeah/ |
| Mbwa | cɔ /tʃɔ/ | so /so/ | cɛn /tɕɛn/ | mɛ /mɛ/ | so /so/ | หมา /maː/ | ឆ្កែ /tʃʰkae/ |
| Paka | meeo /meːo/ | mioʔ /mioʔ/ | meo /meo/ | miau /miau/ | meo /meo/ | แมว /mɛːw/ | ឆ្មា /tʃʰmaː/ |
| Mkono | tii /tiː/ | tiː /tiː/ | tiʔ /tiʔ/ | baː /baː/ | tai /tai/ | มือ /mɯː/ | ដៃ /daj/ |
| Jicho | ŋtaa /ŋtaː/ | ŋai /ŋai/ | mɔt /mɔt/ | ta /ta/ | ngai /ŋai/ | ตา /taː/ | ភ្នែក /pʰnɛːk/ |
| Habari | lɔh /lɔh/ | vaː piə /vaː piə/ | hahɔ /haho/ | niː /niː/ | sao /sao/ | — /—/ | សួស្តី /suːəsdəj/ |
| Asante | ɔrkun /ʔɔrkun/ | kun cɔm /kun tʃɔm/ | knɔŋ /knoŋ/ | χaːi /χaːi/ | ban prix /ban priʔ/ | — /—/ | អរគុណ /ʔɔːkun/ |
| Moja | muei /muei/ | mu /mu/ | mɔy /mɔi/ | tsuː /tsuː/ | ti /ti/ | หนึ่ง /nɯŋ/ | មួយ /muːj/ |
| Nzuri | gee /ɡeː/ | ʔɔm /ʔɔm/ | laʔ /laʔ/ | pʰaː /pʰaː/ | dim /dim/ | ดี /diː/ | ល្អ /lʔɑː/ |
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.