Bodéwadmimwen
Kipotawatomi
Algic > Algonquian (Central Algonquian, Ojibwe-Potawatomi)
Kipotawatomi (Bodéwadmimwen, “lugha ya walinzi wa moto”) ni lugha ya Kialgonkia cha Kati inayohusiana kwa karibu na Kiojibwe lakini inatofautiana kwa sinkopu ya kimfumo — irabu fupi zisizosisitizwa hufutwa, zikizalisha makundi mazito ya konsonanti yasiyopo katika lugha dada za Kianishinaabe. Inapitia uhuishaji hai unaofanywa na jamii za Citizen, Prairie Band, Hannahville, Pokagon na Kisiwa cha Walpole.
Inakozungumzwa
Maneno 31 ya msingi katika Kipotawatomi
Maji
mbish
/mbɪʃ/
Moto
shkodé
/ʃkode/
Jua
gises
/ɡises/
Mwezi
dbëk-gises
/dbək‿ɡises/
Nyota
nuk
/nək/
Mama
nge
/ŋɡe/
Baba
nos
/nos/
Mimi
nin
/nin/
Wewe
kin
/kin/
Jina
zhnekaswen
/ʒnɛkaswən/
Jicho
shkishek
/ʃkɪʃek/
Mkono
nej
/netʃ/
Moyo
déh
/deː/
Upendo
zhawéndan
/ʒaweːndan/
Mti
mtëg
/mtəɡ/
Nyumba
wigwam
/wiɡwam/
Mbwa
nemosh
/nemoʃ/
Paka
gazhag
/ɡaʒaɡ/
Kula
wisne
/wɪsne/
Kunywa
mnëkwé
/mnəkwe/
Moja
ngot
/ŋɡot/
Mbili
nish
/nɪʒ/
Habari
bozho
/boʒo/
Asante
migwéch
/miɡwetʃ/
Nzuri
mno
/mno/
Vyanzo
- Hockett, Charles F. (1948) Potawatomi I-IV. International Journal of American Linguistics 14:1-10, 63-73, 139-149, 213-225.
- Lockwood, Hunter T. (2017) How the Potawatomi Language Lives: A Grammar of Potawatomi. PhD dissertation, U. Wisconsin-Madison.
- Glottolog: Potawatomi
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Algic > Algonquian (Central Algonquian, Ojibwe-Potawatomi) zinazohusiana
| Maana | Kipotawatomi | Kiojibwe | Kialgonkin | Kiabenaki cha Magharibi | Kimenominee | Munsee | Kiatikamekw |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | mbish /mbɪʃ/ | nibi /nibi/ | nibì /nɪbiː/ | nebi /nebi/ | nepāew /nəpaːew/ | mpíi /mbiː/ | nipi /nipi/ |
| Moto | shkodé /ʃkode/ | ishkode /iʃkode/ | ishkotè /ɪʃkɔteː/ | skuda /skuda/ | eskotēw /eskoteːw/ | lúhsuw /luhsuw/ | ickoteo /iʃkoteo/ |
| Jua | gises /ɡises/ | giizis /ɡiːzis/ | kìzis /kiːzɪs/ | kisos /kisos/ | kēsoq /keːsoʔ/ | kíishux /kiːʃux/ | pisim /pisim/ |
| Mwezi | dbëk-gises /dbək‿ɡises/ | dibik-giizis /dibik ɡiːzis/ | tibik-kìzis /tɪbɪkkiːzɪs/ | nanibossad /nanibossad/ | tepāhkēsoq /tepaːhkeːsoʔ/ | nipáhum /nipahum/ | tipikaw pisim /tipikaw pisim/ |
| Nyota | nuk /nək/ | anang /anaŋ/ | anang /aˈnaŋ/ | alakws /alakʷs/ | anaeq /anɛːʔ/ | alaánkw /alaːŋkʷ/ | atcakos /atʃakos/ |
| Mama | nge /ŋɡe/ | nimaamaa /nimaːmaː/ | ningà /nɪŋɡaː/ | nigueno /niɡweno/ | nekīah /nekiːah/ | nkáhees /ŋkaheːs/ | okawi /okawi/ |
| Baba | nos /nos/ | indede /indede/ | nòs /nɔːs/ | mitôgwes /mitõɡwes/ | nōhnāeh /noːhnaːeh/ | nóoxw /noːxw/ | ohi /ohi/ |
| Mimi | nin /nin/ | niin /niːn/ | niin /niːn/ | nia /nia/ | nenah /nɛnah/ | nii /niː/ | nir /niɾ/ |
| Wewe | kin /kin/ | giin /ɡiːn/ | giin /ɡiːn/ | kia /kia/ | kenah /kɛnah/ | kii /kiː/ | kir /kiɾ/ |
| Jina | zhnekaswen /ʒnɛkaswən/ | izhinikaazowin /ɪʒɪnɪkaːzowɪn/ | wiinzowin /wiːnzowin/ | wizôwôgan /wizɔ̃wɔ̃ɡan/ | -esian /ɛsian/ | wiinzuwaakan /wiːnzuwaːkan/ | wirowin /wiɾowin/ |
| Jicho | shkishek /ʃkɪʃek/ | oshkiinzhig /oʃkiːnʒiɡ/ | oshkìnzhig /ɔʃkiːnʒɪɡ/ | seskaganno /seskaɡanno/ | oskēsek /oskeːsek/ | wíikšiit /wiːkʃiːt/ | mickisikw /mitʃkisikʷ/ |
| Mkono | nej /netʃ/ | ninij /ninidʒ/ | ninj /nɪndʒ/ | nelidj /nelidʒ/ | onehkeh /onehkeh/ | mléelii /mleːliː/ | kicikon /kitʃikon/ |
| Moyo | déh /deː/ | odeʼ /odeʔ/ | odè /ɔdeː/ | matagua /mataɡwa/ | otēh /oteːh/ | ulehyii /ulehjiː/ | mite /mite/ |
| Upendo | zhawéndan /ʒaweːndan/ | zaagiʼiwewin /zaːɡiʔiweːwin/ | sàgi'à /saːɡiʔaː/ | wadjawimaɔ /wadʒawimɔ̃/ | kesāenemāew /kesaːenemaːew/ | ahóoluw /ahoːluw/ | sakitewin /sakitewin/ |
| Mti | mtëg /mtəɡ/ | mitig /mitiɡ/ | mitig /mɪtɪɡ/ | abazi /abazi/ | metekoh /metekoh/ | hìttuk /hitːuk/ | mihtikw /mihtikw/ |
| Nyumba | wigwam /wiɡwam/ | wiigiwaam /wiːɡiwaːm/ | wàkàigan /waːkaːiɡan/ | wigwôm /wiɡwõm/ | wīkewam /wiːkewam/ | wíikwam /wiːkwam/ | miciwap /mitʃiwap/ |
| Mbwa | nemosh /nemoʃ/ | animosh /animoʃ/ | animosh /anɪmɔʃ/ | alemos /alemos/ | anēm /aneːm/ | mwáakaneew /mwaːkaneːw/ | atim /atim/ |
| Paka | gazhag /ɡaʒaɡ/ | gaazhagens /ɡaːʒaɡens/ | — /—/ | minasso /minasso/ | — /—/ | póshiis /poʃiːs/ | minoc /minotʃ/ |
| Kula | wisne /wɪsne/ | wiisini /wiːsini/ | wìsini /wiːsɪni/ | midjoda /midʒoda/ | mīcew /miːtʃew/ | mit /mit/ | mitikwa /mitikwa/ |
| Kunywa | mnëkwé /mnəkwe/ | minikwe /minikwe/ | minikwe /mɪnɪkwe/ | minoda /minoda/ | menew /menew/ | mneew /mneew/ | minikwa /minikwa/ |
| Moja | ngot /ŋɡot/ | bezhig /beʒiɡ/ | pejig /peʒɪɡ/ | ngwedi /ŋɡwedi/ | nekot /nekot/ | ngwútii /ŋɡwutiː/ | peikw /pejkʷ/ |
| Mbili | nish /nɪʒ/ | niizh /niːʒ/ | niizh /niːʒ/ | nis /nis/ | nīs /niːs/ | niisha /niːʃa/ | niso /niso/ |
| Habari | bozho /boʒo/ | boozhoo /boːʒoː/ | Kwe /kwe/ | kwai /kwai/ | posoh /posoh/ | hé /heː/ | kwei /kwej/ |
| Asante | migwéch /miɡwetʃ/ | miigwech /miːɡʷetʃ/ | Migwech /mɪɡwetʃ/ | wliwni /wliwni/ | wāēwāēnen /wɛːwɛːnen/ | wanìshi /waniʃi/ | mikwetc /mikwetʃ/ |
| Nzuri | mno /mno/ | mino /mino/ | mino /mɪnɔ/ | wlaha /wlaha/ | menwāewen /menwaːewen/ | weltóok /weltoːk/ | miloci /milotʃi/ |
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.