泉州話

Kihokkien cha Quanzhou

Sinitic (Min Nan)

FamiliaSinitic (Min Nan) Wasemaji~7M (in Quanzhou + diaspora) HatiHan characters / POJ NchiChina (Quanzhou, Fujian); diaspora in SE Asia Lugha rasmiNo Uhai wa lughasafe ISO 639-3nan

Quanzhou Hokkien is the historical reference for the Min Nan branch — modern Taiwanese Hokkien and many Southeast Asian Hokkien varieties trace back to Quanzhou or its sister city Zhangzhou. Preserves the eight-tone system more conservatively than Taiwanese.

Inakozungumzwa

Maneno 20 ya msingi katika Kihokkien cha Quanzhou

Maji

/t͡sui˧˥/

Moto

/hə˧˥/

Jua

日頭

/d͡ʑit˨˨tʰau˨˦/

Mwezi

/ɡəʔ˨˦/

Mama

老母

/lau˦˩bo˧˧/

Baba

老父

/lau˦˩pɛ˧˧/

Kula

/t͡siaʔ˨˦/

Kunywa

/lim˨˦/

Upendo

/ai˦˩/

Moyo

/sim˨˨/

Mti

/t͡sʰiu˦˩/

Nyumba

/t͡sʰu˦˩/

Mbwa

/kau˧˥/

Paka

/niau˨˨/

Mkono

/t͡sʰiu˧˥/

Jicho

/bak˨˦/

Habari

汝好

/li˧˥ho˧˥/

Asante

多謝

/to˨˨sia˦˩/

Moja

/it˨˨/

Nzuri

/ho˧˥/

Ulinganishaji wa maneno

Imelinganishwa na lugha za Sinitic (Min Nan) zinazohusiana

Maana Kihokkien cha QuanzhouKitaiwaniKihokkien cha PenangKiteochewKihokkien cha XiamenKihainanKihokkien cha Zhangzhou
Maji /t͡sui˧˥/ /t͡sui˥˧/ /tsui˥˧/ /t͡sui˥˧/ /tsui˥˧/ /zui˨˩˧/ /tsui˥˧/
Moto /hə˧˥/ /hue˥˧/ /hue˥˧/ /hue˥˧/ /hue˥˧/ /hə˨˩˧/ /he˥˧/
Jua 日頭 /d͡ʑit˨˨tʰau˨˦/ 日頭 /lit˦tʰau˧˥/ 日頭 /lit˥˥tʰau˨˨/ 日头 /ʒik˥˥tʰau˥˥/ 日頭 /dzit̚˦ tʰau˨˦/ 日头 /dit˨˨tʰau˨˦/ 日頭 /dzit̚˩˨˩ tʰau˩˧/
Mwezi /ɡəʔ˨˦/ 月娘 /ɡueʔ˦niũ˧˥/ 月娘 /ɡueʔ˥˥niũ˨˦/ 月娘 /ɡueʔ˥˥niũ˥˥/ 月娘 /ɡueʔ̚˦ niũ˨˦/ /ŋet˨˨/ 月娘 /ɡeʔ̚˩˨˩ niũ˩˧/
Mama 老母 /lau˦˩bo˧˧/ 媽媽 /ma˥ma/ 阿媽 /a˧˧ma˧˧/ /ma˧˧/ 老母 /lau˨˨ bu˥˧/ /bo˨˩˧/ 老母 /lau˨˨ bu˥˧/
Baba 老父 /lau˦˩pɛ˧˧/ 爸爸 /pa˥pa/ 阿爸 /a˧˧pa˥˥/ /pa˧˧/ 老爸 /lau˨˨ pe˨˨/ /ba˨˨/ 老爸 /lau˨˨ pe˨˨/
Kula /t͡siaʔ˨˦/ /t͡siaʔ̚˦/ /tsiaʔ˥˥/ /t͡siaʔ˥˥/ /tsiaʔ̚˦/ /tʰeʔ˥˥/ /tsiaʔ̚˩˨˩/
Kunywa /lim˨˦/ /lim˦/ /lim˧˧/ /lim˧˧/ /lim˦/ /lim˨˦/ /lim˦/
Ukurasa 1/3

Ulinganishaji wa usomaji wa Han

Herufi Kihokkien cha QuanzhouKitaiwaniKihokkien cha XiamenKihokkien cha PenangKihokkien cha SingaporeKihokkien cha IndonesiaKihokkien cha Zhangzhou
白讀tsi̍t /t͡sit̚˦˩/文讀it /it̚˦˩/ 白讀tsi̍t /t͡sit̚˦/文讀it /it̚˦/ 白讀tsi̍t /t͡sit̚˦/文讀it /it̚˧˨/ 白讀tsi̍t /t͡sit̚˧˨/文讀it /it̚˧˨/ 白讀tsi̍t /t͡sit̚˦/文讀it /it̚˦/ 白讀tsi̍t /t͡siʔ˦/文讀it /it̚˦/ 白讀tsi̍t /t͡sit̚˩˨˩/文讀it /it̚˩˨˩/
白讀nn̄g /n̩˨˦/文讀 /li˨˩/ 白讀nn̄g /n̩˨˩/文讀 /d͡ʑi˨˩/ 白讀nn̄g /n̩˨˨/文讀 /d͡ʑi˨˨/ 白讀nn̄g /n̩˨˦/文讀 /d͡ʑi˨˩/ 白讀nn̄g /n̩˧˧/文讀 /d͡ʑi˧˧/ 白讀nn̄g /n̩˨/文讀 /d͡ʑi˨/ 白讀nn̄g /n̩˩˧/文讀 /d͡ʑi˩˧/
白讀sann /sã˥˥/文讀sam /sam˥˥/ 白讀sann /sã˥˥/文讀sam /sam˥˥/ 白讀sann /sã˥˥/文讀sam /sam˥˥/ 白讀sann /sã˦˦/文讀sam /sam˦˦/ 白讀sann /sã˦/文讀sam /sam˦/ 白讀sann /sã˦/文讀sam /sam˦/ 白讀sann /sã˦˦/文讀sam /sam˦˦/
/si˨˩/ /si˨˩/ /si˨˩/ /si˨˩/ /si˩/ /si˥˩/ /si˨˩/
白讀gōo /ɡɔ˨˦/文讀ngóo /ŋɔ˨˦/ 白讀gōo /ɡo˨˦/文讀ngóo /ŋɔ˥˧/ 白讀gōo /ɡɔ˨˩/文讀ngóo /ŋɔ˥˧/ 白讀gōo /ɡɔ˨˩/文讀ngóo /ŋɔ˥˩/ 白讀gōo /ɡɔ˧˧/文讀ngóo /ŋɔ˥˧/ 白讀gōo /ɡɔ˨/文讀ngóo /ŋɔ˥˧/ 白讀gōo /ɡo˩˧/文讀ngóo /ŋɔ˥˧/
白讀la̍k /lak̚˦˩/文讀lio̍k /liɔk̚˦˩/ 白讀la̍k /lak̚˦/文讀lio̍k /liɔk̚˦/ 白讀la̍k /lak̚˦/文讀lio̍k /liɔk̚˦/ 白讀la̍k /lak̚˦/文讀lio̍k /liɔk̚˦/ 白讀la̍k /lak̚˦/文讀lio̍k /liɔk̚˦/ 白讀la̍k /lak̚˦/文讀lio̍k /liɔk̚˦/ 白讀la̍k /lak̚˩˨˩/文讀lio̍k /liɔk̚˩˨˩/
tshit /tsʰit̚˥/ tshit /tsʰit̚˦/ tshit /tsʰit̚˧˨/ tshit /tsʰit̚˧˨/ tshit /t͡sʰit̚˨/ tshit /t͡sʰit̚˧˨/ tshit /tsʰit̚˧˨/
白讀peh /peʔ˥/文讀pat /pat̚˥/ 白讀peh /peʔ˦/文讀pat /pat̚˦/ 白讀peh /peʔ˧˨/文讀pat /pat̚˧˨/ 白讀peh /peʔ˦/文讀pat /pat̚˦/ 白讀pueh /pueʔ˦/文讀pat /pat̚˦/ 白讀peh /peʔ˦/文讀pat /pat̚˦/ 白讀peh /peʔ˧˨/文讀pat /pat̚˧˨/
白讀káu /kau˥˥/文讀kiú /kiu˥˥/ 白讀káu /kau˥˧/文讀kiú /kiu˥˧/ 白讀káu /kau˥˧/文讀kiú /kiu˥˧/ 白讀káu /kau˥˧/文讀kiú /kiu˥˧/ 白讀káu /kau˥˧/文讀kiú /kiu˥˧/ 白讀káu /kau˥˧/文讀kiú /kiu˥˧/ 白讀káu /kau˥˧/文讀kiú /kiu˥˧/
白讀tsa̍p /t͡sap̚˨˦/文讀si̍p /sip̚˨˦/ 白讀tsa̍p /t͡sap̚˦/文讀si̍p /sip̚˦/ 白讀tsa̍p /t͡sap̚˦/文讀si̍p /sip̚˦/ 白讀tsa̍p /t͡sap̚˦/文讀si̍p /sip̚˦/ 白讀tsa̍p /t͡sap̚˦/文讀si̍p /sip̚˦/ 白讀tsa̍p /t͡sap̚˦/文讀si̍p /sip̚˦/ 白讀tsa̍p /t͡sap̚˩˨˩/文讀si̍p /sip̚˩˨˩/
Ukurasa 1/7

Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.