ꯃꯩꯇꯩꯂꯣꯟ
Kimeitei
Kichina-Kitibeti (Tibeto-Burman)
Kimeitei (Kimanipuri) ni lugha rasmi ya jimbo la Manipur na imo katika Ratiba ya 8 ya Katiba ya India. Baada ya kipindi cha kutumia maandishi ya Kibengali-Kiassam, mfumo asilia wa maandishi wa Meitei Mayek ulirudishwa rasmi tangu mwaka 2005.
Inakozungumzwa
Maneno 31 ya msingi katika Kimeitei
Maji
ꯏꯁꯤꯡ
/isiŋ/
Moto
ꯃꯩ
/mei/
Jua
ꯅꯨꯃꯤꯠ
/numit/
Mwezi
ꯊꯥ
/tʰaː/
Nyota
ꯊꯋꯥꯟꯃꯤꯆꯥꯛ
/tʰawanmitɕak/
Mama
ꯏꯃꯥ
/ima/
Baba
ꯏꯄꯥ
/ipa/
Mimi
ꯑꯩ
/əi/
Wewe
ꯅꯪ
/naŋ/
Jina
ꯃꯤꯡ
/miŋ/
Jicho
ꯃꯤꯠ
/mit/
Mkono
ꯈꯨꯠ
/kʰut/
Moyo
ꯊꯃꯣꯏ
/tʰamoi/
Upendo
ꯅꯨꯡꯁꯤꯕ
/nuŋsiba/
Mti
ꯐꯨꯂꯥꯡ
/pʰulaŋ/
Nyumba
ꯌꯨꯝ
/jum/
Mbwa
ꯍꯨꯏ
/hui/
Paka
ꯍꯧꯗꯣꯡ
/houdoŋ/
Kula
ꯆꯥꯕ
/tʃaːba/
Kunywa
ꯊꯛꯄ
/tʰakpa/
Moja
ꯑꯃ
/ama/
Mbili
ꯑꯅꯤ
/əni/
Habari
ꯈꯨꯔꯨꯝꯖꯔꯤ
/kʰuɾumdʒaɾi/
Asante
ꯊꯥꯒꯠꯆꯔꯤ
/tʰaːɡattʃaɾi/
Nzuri
ꯐꯕ
/pʰaba/
Kekeo
ꯀꯣꯀꯤꯜ
/kɔkil/
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Sino-Tibetan (Tibeto-Burman) zinazohusiana
| Maana | Kimeitei | Kimizo | Hakha Chin | Kinaga cha Tangkhul | Kisikkim | Kigaro | Kiladakhi |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | ꯏꯁꯤꯡ /isiŋ/ | tui /tui/ | ti /ti/ | ze /ze/ | ཆུ /tɕʰu/ | chi· /tʃi/ | ཆུ /tɕʰu/ |
| Moto | ꯃꯩ /mei/ | mei /mei/ | mei /mei/ | mei /mei/ | མེ /me/ | wa·al /waal/ | མེ /me/ |
| Jua | ꯅꯨꯃꯤꯠ /numit/ | ni /ni/ | ni /ni/ | nyithui /ɲitʰui/ | ཉི་མ /ɲima/ | sal /sal/ | ཉི་མ /ɲima/ |
| Mwezi | ꯊꯥ /tʰaː/ | thla /tʰla/ | thla /tʰla/ | lai /lai/ | ཟླ་བ /dawa/ | ja·tong /dʒatoŋ/ | ཟླ་བ /zlawa/ |
| Nyota | ꯊꯋꯥꯟꯃꯤꯆꯥꯛ /tʰawanmitɕak/ | arsi /arsi/ | arfi /ʔarfi/ | sira /siraː/ | སྐར་མ་ /kaːma/ | a·ski /aʔski/ | སྐར་མ /skarma/ |
| Mama | ꯏꯃꯥ /ima/ | nu /nu/ | nu /nu/ | ina /ina/ | ཨ་མ /ama/ | ama /ama/ | ཨ་མ /ama/ |
| Baba | ꯏꯄꯥ /ipa/ | pa /pa/ | pa /pa/ | apa /apa/ | ཨ་པ /apa/ | apa /apa/ | ཨ་པ /apa/ |
| Mimi | ꯑꯩ /əi/ | kei /kei/ | kei /kei/ | i /i/ | ང་ /ŋa/ | anga /aŋa/ | ང /ŋa/ |
| Wewe | ꯅꯪ /naŋ/ | nang /naŋ/ | nang /naŋ/ | na /na/ | ཁྱེད་རང་ /kʰeraŋ/ | nang'a /naŋʔa/ | ཁྱེད་རང /kʰeːraŋ/ |
| Jina | ꯃꯤꯡ /miŋ/ | hming /hmiŋ/ | min /min/ | amin /amin/ | མིང་ /miŋ/ | bimung /bimuŋ/ | མིང /miŋ/ |
| Jicho | ꯃꯤꯠ /mit/ | mit /mit/ | mit /mit/ | mi /mi/ | མིག /mik/ | mikron /mikron/ | མིག /mik/ |
| Mkono | ꯈꯨꯠ /kʰut/ | kut /kut/ | kut /kut/ | phei /pʰei/ | ལག /lak/ | jak /dʒak/ | ལག་པ /lakpa/ |
| Moyo | ꯊꯃꯣꯏ /tʰamoi/ | thinlung /tʰinluŋ/ | lung /luŋ/ | mokyaba /mokjaba/ | སྙིང /ɲiŋ/ | ja·rik /dʒarik/ | སྙིང /ɲiŋ/ |
| Upendo | ꯅꯨꯡꯁꯤꯕ /nuŋsiba/ | hmangaih /hmaŋai/ | daw /daw/ | cha /tʃa/ | དགའ /ɡa/ | ka·sa /kasa/ | དགའ /ɡa/ |
| Mti | ꯐꯨꯂꯥꯡ /pʰulaŋ/ | thingkung /tʰiŋkuŋ/ | thingkung /tʰiŋkuŋ/ | leiyik /leijik/ | ཤིང /ɕiŋ/ | bol /bol/ | ཤིང /ʃiŋ/ |
| Nyumba | ꯌꯨꯝ /jum/ | in /in/ | inn /in/ | shim /ʃim/ | ཁྱིམ /tɕim/ | nok /nok/ | ཁང་པ /kʰaŋpa/ |
| Mbwa | ꯍꯨꯏ /hui/ | ui /ui/ | ui /ui/ | ui /ui/ | ཁྱི /tɕʰi/ | atcha /atʃa/ | ཁྱི /kʰi/ |
| Paka | ꯍꯧꯗꯣꯡ /houdoŋ/ | zawhte /zɔʔte/ | minu /minu/ | mibu /mibu/ | ཞི་མི /ʑimi/ | menggo /meŋɡo/ | བྱི་ལ /pila/ |
| Kula | ꯆꯥꯕ /tʃaːba/ | ei /ei/ | ei /ei/ | ngui /ŋui/ | ཟ /za/ | cha·a /tʃaa/ | ཟ /za/ |
| Kunywa | ꯊꯛꯄ /tʰakpa/ | in /in/ | din /din/ | rai /rai/ | འཐུང /tʰuŋ/ | ring·a /riŋa/ | འཐུང /tʰuŋ/ |
| Moja | ꯑꯃ /ama/ | pakhat /pakʰat/ | pakhat /pakʰat/ | kha /kʰa/ | གཅིག /tɕik/ | sa /sa/ | གཅིག /tɕik/ |
| Mbili | ꯑꯅꯤ /əni/ | pahnih /pahniʔ/ | pahnih /pahniʔ/ | khani /kʰani/ | གཉིས་ /ɲiː/ | gni /ɡni/ | གཉིས /ɲis/ |
| Habari | ꯈꯨꯔꯨꯝꯖꯔꯤ /kʰuɾumdʒaɾi/ | chibai /tʃibai/ | na dam maw /na dam maw/ | hayau /hajau/ | ཁམས་བཟང /kʰamsaŋ/ | namaste /namaste/ | ཇུ་ལེ /dʑule/ |
| Asante | ꯊꯥꯒꯠꯆꯔꯤ /tʰaːɡattʃaɾi/ | ka lawm e /ka lɔːm e/ | ka lawm /ka lawm/ | ase /ase/ | ཐུགས་རྗེ་ཆེ /tʰuktɕetɕe/ | mittela /mitːela/ | ཐུགས་རྗེ་ཆེ /tʰuktɕetɕʰe/ |
| Nzuri | ꯐꯕ /pʰaba/ | tha /tʰa/ | tha /tʰa/ | kahei /kahei/ | ལེགས་པོ /lekpo/ | nama /nama/ | ཡག་པོ /jakpo/ |
| Kekeo | ꯀꯣꯀꯤꯜ /kɔkil/ | — | — | — | — | — | — |
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.