پارسی
Kiajemi (Cha Kale)
Kihindi-Ulaya (Kiirani, Southwestern Iranian, Kiajemi Kipya) · aina ya kihistoria / iliyofichwa
Kiajemi cha Kale (پارسی pārsī au فارسی کلاسیک fārsī-ye kelāsik) ni umbo la kifasihi la Kiajemi Kipya kilichositawi kuanzia karne ya 9 hadi ya 15 BK, kikianzia katika baraza la Wasamani (819–999) huko Bukhara kama uamsho wa makusudi wa utambulisho wa Kiajemi wa kabla ya Uislamu kwa hati ya Kiajemi-Kiarabu. Ni lugha ya Shahnameh ya Ferdowsi (mnamo 1010), Masnavi ya Rumi (~1273), Gulistan na Bustan za Saadi (1258–1259), Divan ya Hafez (~1370), Rubaiyat za Khayyam, na Khamsa ya Nizami — kwa pamoja zikiwa miongoni mwa makusanyo makubwa ya kifasihi ya ustaarabu wa dunia. Hutofautiana na Kiajemi cha Kisasa (fa) kwa: /xʷ/ iliyolabializwa iliyohifadhiwa ("khw" katika xʷāhar "dada", xʷurdan "kula"; ilipotea katika Kiajemi cha Magharibi cha Kisasa, ilihifadhiwa katika Dari/Tajiki); tofauti iliyohifadhiwa ya vokali ndefu /ē oː/ dhidi ya /iː uː/ (ilipotea katika Kiajemi cha Tehran; ilihifadhiwa katika Dari/Tajiki); tofauti iliyohifadhiwa ya /ɣ/–/q/ (zilichanganyika katika Kiajemi cha Magharibi cha Kisasa); na vokali fupi /i u/ katika silabi zilizopungua baadaye hadi /e o/ katika Kiajemi cha Tehran (pidar→pedar, dil→del, gurba→gorbe, čišm→čašm). Ni kanuni ya kufundishia ya elimu ya kifasihi kote Iran, Afghanistan, Tajikistan, na kihistoria India ya Mughal — kikisomwa bila kukatizwa kuanzia karne ya 11 hadi sasa, kikiwa na sintaksia na msamiati wa msingi ulio thabiti kiasi katika kipindi hicho chote.
Inakozungumzwa
Maneno 31 ya msingi katika Kiajemi (Cha Kale)
Maji
آب
/aːb/
Moto
آتش
/aːtaʃ/
Jua
خورشید
/xʷarʃeːd/
Mwezi
ماه
/maːh/
Nyota
ستاره
/sitaːra/
Mama
مادر
/maːdar/
Baba
پدر
/pidar/
Mimi
من
/man/
Wewe
تو
/toː/
Jina
نام
/naːm/
Jicho
چشم
/tʃaʃm/
Mkono
دست
/dast/
Moyo
دل
/dil/
Upendo
عشق
/ʔiʃq/
Mti
درخت
/diraxt/
Nyumba
خانه
/xaːna/
Mbwa
سگ
/saɡ/
Paka
گربه
/ɡurba/
Kula
خوردن
/xʷurdan/
Kunywa
آشامیدن
/aːʃaːmiːdan/
Moja
یک
/jak/
Mbili
دو
/doː/
Habari
درود
/duruːd/
Asante
سپاس
/sipaːs/
Nzuri
نیک
/neːk/
Sushi
شورماهی
/ʃuːr maːˈhiː/
Vyanzo
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Indo-European (Iranian, Southwestern Iranian, New Persian) zinazohusiana
| Maana | Kiajemi (Cha Kale) | Kiajemi cha kati (Pahlavi) | Kiparthi | Kidari | Kiajemi | Kiyahudi-Kiajemi | Kitajiki |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | آب /aːb/ | 𐭠𐭯 /aːb/ | āb /aːb/ | آب /ɑːb/ | آب /ɒːb/ | אב /ɒːb/ | об /ob/ |
| Moto | آتش /aːtaʃ/ | 𐭠𐭲𐭱 /aːtaʃ/ | ādar /aːdar/ | آتش /ɑːtaʃ/ | آتش /ɒːtæʃ/ | אתש /ɒːteʃ/ | оташ /otaʃ/ |
| Jua | خورشید /xʷarʃeːd/ | 𐭧𐭥𐭫𐭱𐭩𐭲 /xwarʃeːd/ | xwar /xwar/ | خورشید /xoɾʃed/ | خورشید /xorʃiːd/ | חורשיד /xorʃiːd/ | офтоб /oftob/ |
| Mwezi | ماه /maːh/ | 𐭬𐭠𐭧 /maːh/ | māh /maːh/ | ماه /mɑːh/ | ماه /mɒːh/ | מאה /mɒːh/ | моҳ /moh/ |
| Nyota | ستاره /sitaːra/ | 𐭮𐭲𐭠𐭫𐭪 /staːrag/ | astārag /asˈtaːraɡ/ | ستاره /setaːˈɾa/ | ستاره /setɒːˈɾe/ | סתארה /setɒre/ | ситора /sitoːra/ |
| Mama | مادر /maːdar/ | 𐭬𐭠𐭲𐭫 /maːdar/ | mād /maːd/ | مادر /mɑːdaɾ/ | مادر /mɒːdær/ | מאדר /mɒːdær/ | модар /modar/ |
| Baba | پدر /pidar/ | 𐭯𐭩𐭲𐭫 /pidar/ | pid /pid/ | پدر /padaɾ/ | پدر /pedær/ | פדר /pedær/ | падар /padar/ |
| Mimi | من /man/ | 𐭠𐭭 /an/ | az /az/ | من /man/ | من /man/ | מן /man/ | ман /man/ |
| Wewe | تو /toː/ | 𐭲𐭥 /toː/ | tu /tuː/ | تو /to/ | تو /to/ | תו /to/ | ту /tu/ |
| Jina | نام /naːm/ | 𐭭𐭠𐭬 /naːm/ | nām /naːm/ | نام /naːm/ | نام /nɒːm/ | נאם /nɒm/ | ном /nom/ |
| Jicho | چشم /tʃaʃm/ | 𐭰𐭱𐭬 /tʃaʃm/ | čašm /tʃaʃm/ | چشم /tʃaʃm/ | چشم /tʃeʃm/ | צ׳שם /tʃeʃm/ | чашм /tʃaʃm/ |
| Mkono | دست /dast/ | 𐭣𐭮𐭲 /dast/ | dast /dast/ | دست /dast/ | دست /dæst/ | דסת /dæst/ | даст /dast/ |
| Moyo | دل /dil/ | 𐭣𐭩𐭫 /dil/ | zyrd /zird/ | دل /dil/ | دل /del/ | דל /del/ | дил /dil/ |
| Upendo | عشق /ʔiʃq/ | 𐭲𐭥𐭱𐭩 /doːʃiː/ | friyādan /frijaːdan/ | عشق /eʃq/ | عشق /eʃq/ | עשק /eʃq/ | ишқ /iʃq/ |
| Mti | درخت /diraxt/ | 𐭣𐭫𐭧𐭲 /draxt/ | dār /daːr/ | درخت /daɾaxt/ | درخت /deræxt/ | דרכת /deræxt/ | дарахт /daraxt/ |
| Nyumba | خانه /xaːna/ | 𐭧𐭠𐭭𐭪 /xaːnaɡ/ | xānag /xaːnaɡ/ | خانه /xɑːna/ | خانه /xɒːne/ | כאנה /xɒːne/ | хона /xona/ |
| Mbwa | سگ /saɡ/ | 𐭮𐭢 /saɡ/ | spag /spaɡ/ | سگ /saɡ/ | سگ /sæɡ/ | סג /sæɡ/ | саг /saɡ/ |
| Paka | گربه /ɡurba/ | 𐭢𐭥𐭫𐭡𐭢 /ɡurbaɡ/ | — /—/ | پشک /puʃak/ | گربه /ɡorbe/ | גורבה /ɡorbe/ | гурба /ɡurba/ |
| Kula | خوردن /xʷurdan/ | 𐭧𐭥𐭫𐭲𐭭 /xwardan/ | xward- /xward/ | خوردن /xoɾdan/ | خوردن /xordæn/ | חורדן /xordæn/ | хӯрдан /xʉːrdan/ |
| Kunywa | آشامیدن /aːʃaːmiːdan/ | 𐭭𐭥𐭱𐭩𐭲𐭭 /noːʃiːdan/ | pī- /piː/ | نوشیدن /noʃidan/ | نوشیدن /nuːʃiːdæn/ | נושידן /nuːʃidæn/ | нӯшидан /nʉːʃidan/ |
| Moja | یک /jak/ | 𐭠𐭩𐭪 /eːk/ | ēw /eːw/ | یک /jak/ | یک /jek/ | יך /jek/ | як /jak/ |
| Mbili | دو /doː/ | 𐭣𐭥 /doː/ | dō /doː/ | دو /du/ | دو /do/ | דו /do/ | ду /du/ |
| Habari | درود /duruːd/ | 𐭣𐭫𐭥𐭲 /droːd/ | drōd /droːd/ | سلام /salɑːm/ | سلام /sælɒːm/ | שלום /ʃɒːlom/ | салом /salom/ |
| Asante | سپاس /sipaːs/ | 𐭮𐭯𐭠𐭮 /spaːs/ | spās /spaːs/ | تشکر /taʃakkoɾ/ | سپاس /sepɒːs/ | ספאס /sepɒːs/ | раҳмат /rahmat/ |
| Nzuri | نیک /neːk/ | 𐭥𐭩𐭧 /weh/ | nēw /neːw/ | خوب /xob/ | خوب /xuːb/ | חוב /xuːb/ | хуб /xub/ |
| Sushi | شورماهی /ʃuːr maːˈhiː/ | — | — | سوشی /suːʃi/ | سوشی /suː.ʃiː/ | — | суши /suʃi/ |
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.