Ἑλληνική
Kigiriki cha kale
Indo-European (Hellenic) · aina ya kihistoria / iliyofichwa
Pia hujulikana kama: Ancient Greek, Classical Greek, Koine
Kigiriki cha Kale kilikuwa lugha ya Homer, Plato, na Aristotle. Msingi wa falsafa, drama, na sayansi ya Magharibi, kilitoa msamiati mkubwa kwa lugha za Ulaya na kulizaa Kigiriki cha Kisasa.
Inakozungumzwa
Maneno 20 ya msingi katika Kigiriki cha kale
Maji
ὕδωρ
/hýdɔːr/
Moto
πῦρ
/pŷːr/
Jua
ἥλιος
/hɛ́ːlios/
Mwezi
σελήνη
/selɛ́ːnɛː/
Mama
μήτηρ
/mɛ́ːtɛːr/
Baba
πατήρ
/patɛ́ːr/
Kula
ἐσθίειν
/estʰíeːn/
Kunywa
πίνειν
/píneːn/
Upendo
ἀγάπη
/aɡápɛː/
Moyo
καρδία
/kardía/
Mti
δένδρον
/déndron/
Nyumba
οἶκος
/oîkos/
Mbwa
κύων
/kýɔːn/
Paka
αἴλουρος
/aíluːros/
Mkono
χείρ
/kʰéːr/
Jicho
ὀφθαλμός
/opʰtʰalmós/
Habari
χαῖρε
/kʰâire/
Asante
εὐχαριστῶ
/eukʰaristɔ̂ː/
Moja
εἷς
/hêːs/
Nzuri
ἀγαθόν
/aɡatʰón/
Vyanzo
Ulinganishaji wa maneno
Imelinganishwa na lugha za Indo-European (Hellenic) zinazohusiana
| Maana | Kigiriki cha kale | Kigiriki cha Kimycenae | Kigiriki (Katharevousa) | Kinorwe | Kikurukh | Kipashai | Onondaga |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maji | ὕδωρ /hýdɔːr/ | 𐀓𐀈 /hudɔːr/ | ὕδωρ /ˈiðor/ | vann /vɑnː/ | ईर् /iːr/ | واری /waːri/ | ohnekano:s /ohnekanoːs/ |
| Moto | πῦρ /pŷːr/ | 𐀢 /pyːr/ | πῦρ /pir/ | ild /ilː/ | चिच /tʃitʃ/ | انگاری /aŋɡaːri/ | oji:staʼ /odʒiːstaʔ/ |
| Jua | ἥλιος /hɛ́ːlios/ | 𐀀𐀺𐀂𐀍 /haːwelios/ | ἥλιος /ˈilios/ | sol /suːl/ | बेरी /beɾiː/ | سور /sur/ | gaeh'kwa /ɡaehʔkwa/ |
| Mwezi | σελήνη /selɛ́ːnɛː/ | 𐀕 /mɛːn/ | σελήνη /seˈlini/ | måne /moːnə/ | चांदो /tʃaːndoː/ | مس /mas/ | gaeh'kwa enitha /ɡaehʔkwa enitha/ |
| Mama | μήτηρ /mɛ́ːtɛːr/ | 𐀔𐀳 /maːtɛːr/ | μήτηρ /ˈmitir/ | mor /muːr/ | अयो /ajoː/ | نا /naː/ | ekno:ha' /eknoːhaʔ/ |
| Baba | πατήρ /patɛ́ːr/ | 𐀞𐀳 /patɛːr/ | πατήρ /paˈtir/ | far /fɑːr/ | बाबा /baːbaː/ | تاتا /taːtaː/ | hak'no:ha' /hakʔnoːhaʔ/ |
| Kula | ἐσθίειν /estʰíeːn/ | 𐀁𐀈𐀕𐀙 /edmenai/ | ἐσθίω /esˈθio/ | spise /spiːsə/ | ओनना /onːaː/ | کخن- /kxn/ | ekho:ne' /ekʰoːneʔ/ |
| Kunywa | πίνειν /píneːn/ | 𐀡𐀜 /piːnɔː/ | πίνω /ˈpino/ | drikke /drɪkːə/ | ओंकना /oŋkːnaː/ | پی- /piː/ | ehnega:i'ron /ehneɡaːiʔron/ |
| Upendo | ἀγάπη /aɡápɛː/ | 𐀠𐀩𐀍 /pʰilos/ | ἀγάπη /aɣaˈpi/ | kjærlighet /çæːɾliheːt/ | मरटी /maɾʈiː/ | پیار /pjaːr/ | gaonihsdá:wę /ɡaonihsdaːwɛ̃/ |
| Moyo | καρδία /kardía/ | 𐀒𐀵𐀆 /kardia/ | καρδία /karˈði.a/ | hjerte /jæɾtə/ | ठांगरा /tʰaːŋɡɾaː/ | دل /dil/ | awé:ri /aweːri/ |
| Mti | δένδρον /déndron/ | 𐀈𐀬 /doru/ | δένδρον /ˈðenðron/ | tre /treː/ | मन्ना /manːaː/ | درغ /darʁ/ | ga:enda' /ɡaːendaʔ/ |
| Nyumba | οἶκος /oîkos/ | 𐀺𐀂𐀒 /woikos/ | οἶκος /ˈikos/ | hus /hʉːs/ | एरपा /eɾpaː/ | جوغ /dʒoʁ/ | ganǫhsoht /ɡanõhsoht/ |
| Mbwa | κύων /kýɔːn/ | 𐀓𐀺 /kuwɔːn/ | κύων /ˈkion/ | hund /hʉnː/ | अल्ला /alːaː/ | کوتا /kotaː/ | só:wa:s /soːwaːs/ |
| Paka | αἴλουρος /aíluːros/ | — /—/ | αἴλουρος /ˈeluros/ | katt /kɑtː/ | बिल्ली /bilːiː/ | بلور /baloːr/ | takó:s /takoːs/ |
| Mkono | χείρ /kʰéːr/ | 𐀐𐀁 /kʰɛːr/ | χείρ /çir/ | hånd /hɔnː/ | खेकोल /kʰekol/ | دست /dast/ | onénǫhsa' /onenõhsaʔ/ |
| Jicho | ὀφθαλμός /opʰtʰalmós/ | 𐀀𐀡𐀰𐀗𐀳 /opʰtʰalmos/ | ὀφθαλμός /ofθalˈmos/ | øye /øjə/ | खेन /xen/ | اچی /atʃiː/ | oga:tha' /oɡaːtʰaʔ/ |
| Habari | χαῖρε /kʰâire/ | — /—/ | χαῖρε /ˈçere/ | hei /hɛɪ/ | खद्दी /kʰadːiː/ | سلام /salaːm/ | sgë:nǫʼ /skẽːnõʔ/ |
| Asante | εὐχαριστῶ /eukʰaristɔ̂ː/ | — /—/ | εὐχαριστῶ /efxariˈsto/ | takk /tɑkː/ | धोन्नोबाद /dʱonːobaːd/ | شکریه /ʃukrija/ | nya:wę' /njaːwɛ̃ʔ/ |
| Moja | εἷς /hêːs/ | 𐀁 /hen/ | εἷς /is/ | en /eːn/ | ओंटा /oːnʈaː/ | ایک /eːk/ | ska:t /skaːt/ |
| Nzuri | ἀγαθόν /aɡatʰón/ | 𐀀𐀏𐀳 /aɡatʰos/ | ἀγαθόν /aɣaˈθon/ | bra /brɑː/ | होय /hoːj/ | شو /ʃoː/ | oyá:nre /ojaːnre/ |
Ulinganishaji wa mpangilio wa maneno
Linganisha na lugha kuu za dunia
Linganisha na lugha zenye uhusiano wa karibu
Sehemu ya LangMap — mradi wa kuonyesha lugha kwa picha. Huu ni muhtasari tuli unaoweza kutambaliwa; ramani shirikishi hutoa sauti ya matamshi, vichujio, na mwonekano wa dunia.